Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse EL 2011/06-07
Euroraha aitab taastada jgesid endisel kujul

2009. aastal kinnitati projekt, mille jrgi taastatakse Euroopa htekuuluvusfondi toel 11 Eesti je looduslikku seisundit [4]. Muidugi rmustab see iga loogiliselt mtlevat kala- ja loodusmeest. Viimase sajandi ulatuslikud maaparandustd, liigvetamine ja reostamine on teinud kvasti kahju kalade kude- ja elupaikadele [vt. ka 1]. Nd saab Homo sapiens oma jhkrusest ja vhiklusest korda saadetud kuritid veidigi leevendada.

On vlja arvutatud, et ainuksi Sindi paisu tttu saab kalamajandus aastas umbes 700 000 eurot (10 miljonit krooni) kahjumit. Kui aga vtta arvesse kiki inimese rajatud paise ja tkkeid Maarjamaa jgedel, paisuks kahjusumma nhtavasti ratuks.
Projekti tarbeks ette nhtud 20 miljoni euro eest on plaanis kaotada jgedel paise ja tkkeid, aga ka hendada gvendatud jelike endiste looduslike sngidega. Peaeesmrk on soodustada kalade psu kudealadele.
Muuseas, arusaamatul kombel ei hlma projekt Jndja paisu, mis on ks olulisemaid tkkeid forellide kudernnakuil Prnu jel. Kuigi pais on eraomanduses, kuulub veekogu ikkagi riigile ja riigil on igus nuda Euroopa Liidu juhiste titmist. Kui me sellega hakkama ei saa, vib meid oodata suhkrutrahviga sarnane karistus.

Esna je nide. Projekti on kaasatud ka Esna jgi, mille valdavat osa on 1970. aastate maaparandustde kigus svendatud. Nii mnigi lik on gvendatud: juhitud endisest looduslikust sngist tehissngi. Selle tulemuseks oli midagi mudastunud ja kinnikasvanud magistraalkraavi sarnast. Toona oli eesmrk laiendada pllumaad ja kuivendada metsa. Ometi mbritsevad je keskjooksu siiani sood: looduslik boniteet pole karvavrdki muutunud. Tohutu t ja kulu on linud raisku.
Nd on plaanis jge puhastada ja rajada veevoolu aeglustamiseks krestikke, et tekiks juurde kalade kudekohti. Kuigi juhtprojekti on juba aastaid ellu viidud, tundub, et midagi mrkimisvrset pole veel ra tehtud.
Sedalaadi td on SA Eesti Forell kuue-seitsme aasta jooksul teinud niteks Vodja je lemjooksul: jkke on paigutatud sadu suuri maakive ja sadu tonne sobiva fraktsiooniga kruusa, et voolukiirust ja jesngi mitmekesistada. Oleme turgutanud ka Prandi jge: kitkunud vlja vesikasve ja nende juuremugulaid, nii et paljandus nende alla mattunud kruusane phi. lejnud puhastust on teinud juba vool ise, tulemuseks on ideaalsed forellide kudekohad.

Tehissngi juhitud likude puhul tekib ksimus, kas neisse ldse on mtet lputult kruusa khveldada, ehk oleks otstarbekam hoopis taastada endine voolusng. Esna je keskjooksul on see enamjaolt silinud, tuleks lihtsalt vsast puhastada ning osalt ka lahti kaevata. Seejrel tuleks tehissng sulgeda vimsa tammiga, nii et vesi suunduks vanasse sngi.
Nnda tekiksid taas meandrid, jgi muutuks knuliseks. See muudaks voolukiiruse piisavalt vahelduvaks, nii et pikki mudastunud like ei teki. Ei piisa ksnes sellest, et jel pole paise jms. levikutakistusi: magistraalkraavi sarnaseks muudetud ning seetttu mudastunud ja kinnikasvanud jgedes on vaja taastada ka elupaigad.

Looduslikud sngid on silinud ja vriksid taastamist teistelgi Jrvamaa gvendatud forellijgedel. Niteks Prnu je puhul tuleks kne alla umbes kahekilomeetrine lik Sillaotsa sillast (Mo poolt tulles umbes pool kilomeetrit enne linnapiiri) Esna je suudmeni.
Samas paigas vriks ksiti taastamist Vodja je viimane kilomeeter enne suuet Prnu jkke Vallime all: siingi on nn. rgne sng silinud peaaegu ties ulatuses. Kuigi omal ajal suubus Vodja jgi Prnu jkke suisa kahe haruna, piisaks nd arvatavasti hest harust, sest phjavee tase on tunduvalt langenud ning kahe haru toitmiseks vett lihtsalt ei jtkuks.
Et neid ideid ellu viia, on sihtasutus Eesti Forell juba vtnud hendust keskkonnaministeeriumiga. Vastused on andnud lootust.

Kasutage vimalust! Kuuldavasti on Eesti vesikondade veemajanduskavade [3] eesmrk tagada hiljemalt 2015. aastaks Eesti pinna- ja phjavee hea seisund.
Seega, kes neb vajadust teha oma maakonnas midagi (forelli)jgede ja ojade kaitseks, taastamiseks, parema seisundi heaks, peaksid nd kinni haarama Euroopa Liidu lausa kandikul pakutud vimalustest. Niteks saab toetust taotleda Euroopa territoriaalse koost programmide raames [6]: selle kogusumma oleneb taotlejate aktiivsusest.
Siiski, kuna Eestis loetakse kokku umbes 150 forellijge ja -oja, pole lootustki, et nende kigi jaoks nn. euroraha jtkub. Eelistada tasuks neid veekogusid, kus jeforell on elanud juba sajandeid, niteks Jrvamaa eristaatusega forellijed, mned phjaranniku ja Luna-Eesti jed. Pigem vtta ette vhem veekogusid, aga taastada korralikult, kui teha paljudel jgedel poolikut td.
Kuna eurorahaauk pole phjatu, kehtib siingi ilmselt seadusprasus: kes ees, see mees. Hrjal tasub sarvist haarata kohe.

1. Mae, Ralf 2009. Toimetaja leheklg. Kalastaja 53: 3.
2. Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad. www.envir.ee/vmk
3. Keskkonnaministeerium. EL toel paranevad kalade rndevimalused. www.envir.ee/1101305
4. Euroopa Liidu struktuuritoetus. www.struktuurifondid.ee
5. Euroopa Liidu struktuuritoetus. Euroopa territoriaalne koost. www.struktuurifondid.ee/euroopa-territoriaalne-koostoo

Kaido Krass (1951) on sihtasutuse Eesti Forell asutajaliige, veendunud looduse- ja kalamees le poole sajandi.


LISAKAST:

Kommenteerib keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide broo peaspetsialist Peep Siim:

Knealust projekti (htekuuluvusfondi tehnilise abi projekt 2003/EE/16/P/PA/012 Vooluveekogude koloogilise seisundi parandamine) hakati keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhatusel ette valmistama 2006. aastal. Projekt lhtus Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist, mille jrgi peab 2015. aastaks olema veekogude seisund hea.
Valmisid tehniliste lahenduste kavandid (eelprojektid) 12 Eesti vooluveekogu seisundi parandamiseks ning hinnati vimalike eri lahenduste keskkonnamju. Tulemustega saab tutvuda: www.envir.ee/vooluveekogud. Knealused veekogud on Emajgi, Esna, Kasari, Kunda, Loobu, Mustoja, hne, Pirita, Piusa, Prnu, Valgeje ja Vasalemma jgi.

Miks ei ole projekti kaasatud Prnu je Jndja paisu lammutamist?

Prnu je puhul tdeti, et je head seisundit takistavad paisud: Sindi pais, Kurgja pais, Jndja pais ja Tri-Srevere pais. Kuigi projekt selgitas vlja keskkonnakaitse mttes parimad lahendused, ei olnud kigi, sh. Jndja paisu omanikud nendega nus. Samal phjusel langesid projektist vlja ka Valgejgi ja Vasalemma jgi: omanike vastuseisu tttu ei saanud neid edasiste investeeringute kavasse vtta.
Paisuomanikud, kellega kokkuleppele ei jutud, peavad siiski jrgima veeseadust. Selle kohaselt ( 401 lg 13) tuleb 2013. aasta alguseks tagada kalade lbips lhe, jeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (keskkonnaministri 15.06.2004 mrus nr. 73,) veekogude paisudel. Keskkonnainspektsioon on asunud paisude omanikke nimetatud kohustusest teavitama.

Kalade lbipsu avamiseks saab taotleda toetust htekuuluvusfondi rahastatava meetme Vooluveekogude seisundi parandamine avatud taotlemise korra jrgi. Taotlus tuleb esitada keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), tingimused leiab veebist (www.kik.ee, www.kik.ee/et/vesi/veekogude-tervendamine, www.riigiteataja.ee/akt/13339732). Tpsemat teavet saab KIK projektikoordinaatorilt le Jansonilt (627 4191, oole.janson@kik.ee).
Alanud teises taotlusvoorus vib saada toetust, et lammutada paise vi paisuvaresid, parandada vi rajada kalapse, taastada lhilaste kudemispaiku, parandada kalade rnnet soodustavaid truupe, avada soote ja taastada endisi jesnge lhilaste jgedes, hvitada koprapaise, eemaldada jkke varisenud voolutkkeid ning kujundada mosaiikset kaldapuistut. Juhul kui projekt mjutab kehvas seisundis looduslikku veekogu, toetatakse ka maaparandusssteemi eesvoolule vi hiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamist.
Teine taotlusvoor algas 18. aprillil ning taotluste esitamise thtaeg on 27. juuni, eelarve on 6,3 miljonit eurot. Kolmas taotlusvoor on planeeritud korraldada tnavu aasta lpus vi jrgmise aasta alguses.

Toetust vivad taotleda avalik-iguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, ri- ja mittetulundushingud. Seega peavad eraomanikud, kes soovivad oma valduste heaks toetust kasutada, tegema mne srase asutusega koostd. Abiklblikud on ka projekti juhtimise ja ettevalmistusega seotud kulud (eelprojekti, keskkonnamju hindamise vi keskkonnamju eelhinnangu kulud). See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja muude sobilike hingute huvi eraomanikele abiktt ulatada. Srane huvi on keskkonnaministeeriumi hinnangul eduka veekogude taastamise jaoks rmiselt oluline.

Nii et toetust saab taotleda ka selleks, et suunata mni gvendatud jelik tagasi endisesse sngi?

Jah, lalnimetatud lhilaste elupaikade nimistu veekogude puhul kll. Ent vanajgesid taastada on juriidiliselt vga keerukas. Vaja on maaomanike nusolekut, kes aga tihtipeale ei ole asjast sugugi huvitatud, sest tegu on nende metsa- ja pllumaadega.



Kaido Krass
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012