Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/06-07
Kooniku sasipuntrad

Lauma Salmane Ltis vetud fotodel nha olevate kuni 5 cm pikkuste sarvjate oranikate niitide sasipundar tekkis tnavuse aasta veebruari lpus Ltis Balvi maakonnas Pteris Kava keldrisse toodud sanglepapuidul.

Eestis olen niisugust imeasja viimati ninud Jrvselja plismetsas lamaval haavatvel. Kllap mujalgi, aga nooruses ei osanud ma seda seene osaks pidadagi, pigem putukatega seotuks. Ka minu ksitletud mkoloogid on seda seenmoodustist vaid sna harva mrganud.
Kottseen mrdunud koonik, mille liiginimetus on kll learu tpselt ladina keelest tlgitud (Valsa sordida), kasvab looduses peamiselt haava peenematel tvedel ja okstel. Puu koorelvede phja, peridermi alla varjatuna kujunevad 24 mm suurused seenemgarad ja hulk neisse svenenud laia pika kaelaga pudeli kujulisi viljakehi sulgeoslad.

Sama seene teine kasvuvorm, suguta paljunemise jrk (Cytospora chrysosperma) moodustab samas umbes 2 mm suurustesse seenemgaratesse svenenud pudelikujulisi algeoslaid. Nende siseseintel valmivad sugutu paljunemise eosed koniidid. Need kaks esinemiskuju vivad leiduda kll pris eraldi, kuuluvad aga samasse liiki, mille nime kannab sugulise paljunemise, s.t. viljakehasid moodustav staadium.
Seen on elusategi puude koorel kasvav saprobiont, harvem tstosporoosi koore nekroosi tekitav nrk parasiit haaval, paplitel, harvem pajudel ja juhuslikult teistelgi lehtpuudel. Pole raske teda ka laboris katseklaasis vi Petri tassis kultiveerida. Elusaid, peamiselt noori, enamasti nrgenenud tvesid koorevigastuste vi lvede kaudu nakatades vib ta tekitada madala svendina koorevhki [1, 2].

Nii kotteosed kui ka koniidid valmivad kevadest sgiseni, peval ja sel, peamiselt kll vihmaste ja niiskete ilmadega. Eosed levivad huliikumisega, neid kannavad endaga kaasa ka vihmapiisad.
Mingil arenguastmel, mingi erilise niiske sooja ilmaga, enamasti prast vihma ei vlju algeoslaist mitte ksikeoseid, vaid limane-sltjas, peagi kuivanult sarvkva kollakas vi oran eosteniit ehk dendrill. See koosneb 45 x 11,5 μm suuruste, niisiis kuni kahesajandik millimeetri pikkuste kverdunud eoste massist ja neid koos hoidvast liimainest. Eosteniit vib kasvada kuni 10 cm pikkuseks, siinsetel fotodel on need seenele ebahariliku kasvupaiga tttu poole viksemad.
Nende niitide kohta on teaduskirjutistes ldsnaliselt mrgitud, et sellesse kleepunud eosed levivat veepiiskade, hu ja loomade abil. Kuidas see tegelikkuses toimuda viks, seda pole keegi uurinud. Mis juhtub niitidega vihma kes? Leostuvad limaks vi jvad psima? Kas jb niidipundar mduvate loomade karvkattesse ja saab nii levida kaugemale?
Seen olevat Euroopas ja Phja-Ameerikas nrgestunud, stressi kannatavatel puudel pris tavaline, leitud on teda ka Phja-Aasiast ja Phja-Aafrikast [1]. Eestis on teda aga vhe theldatud, haavakoorel paiguti tavalisena kll juba 1856. aastal. Kehvades kasvutingimustes arenenud puude elusatel okstel ja tvedel vib ta phjustada kambiumi suremist ja koorevhki. Malev Marguse ja lo Tamme teateil [3] leidub mrdunud koonikut meil mitmel kultiveeritaval papliliigil, kuid ta ei ohusta neid kuigivrd.

1. Hayova, Vera P.; Minter, Dave W. 1998. Valsa sordida. IMI Descriptions of Fungi and Bacteria 137, Sheet 1370. Kew.
2. Phillips, D. H.; Burdekin, D. A. 1982. Diseases of forest and ornamental trees. Macmillan Press, LondonBasingstoke.
3. Margus, Malev; Tamm, lo 1967. Paplid Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn.

Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012