Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2012/6-7
Kas Eestis elavad kaanid on inimesele ohtlikud?

Eestis elavast ligi kahekmnest kaaniliigist on imetajate, sealhulgas inimese naha lbistamiseks ja seega nendel toitumiseks vimeline vaid kirjukaan (apteegikaan). lejnud meie kaanid toituvad lindude (linnukaanid), kahepaiksete (konnakaan, ilukaan), kalade (kalakaan, lutsukaan) ja tigude (lamekaanid, konnakaan) verest vi svad selgrootuid ja nende osasid (ahaskaanid).
Kirjukaaniga vlimuselt ja bioloogialt mneti sarnane hobukaan tuleb toime kahepaiksete naha lbistamisega, kuid enamasti surnud ja juba lagunema hakanud saagi korral. Inimese naha lbisaagimiseks on hobukaani hambad liialt vikesed ja luad nrgad.
Hobukaan on rvtoiduline, enamasti toitub ta selgrootutest. Hobukaan elab sageli kirjukaaniga samas elupaigas ning vee liikudes hakkab ka tema aktiivsemalt ringi ujuma. Vrreldes kirjukaaniga ei ole aga tema saagiotsing nii kiire ja sihiprane ning enamasti ei kinnitu ta inimese (jalanu) klge. Hobukaan on selgmiselt kljelt htlaselt mattmust, khtmiselt hallikas.
Kirjukaan on silmapaistvalt kauni mitmevrvilise mustri ja ainuomase kitumisega loom. Ta on selgroogsete loomade vlisparasiit, kelle peremeesorganismid on eelistatult kahepaiksed ja imetajad, harvem ka linnud ning kalad. Oma saagi leiavad kirjukaanid vees levivaid vnkeid, keemilisi signaale ja ngemismeelt kasutades.
Kahepaiksetel toituvad eelkige noored kaanid, kelle luad on imetajate naha lbistamiseks veel liiga nrgad. Edukat sigimist soodustab imetajate vere imemine. Tiskasvanud kirjukaan imeb kuni pool tundi vltava toidukorra jooksul mitukmmend milliliitrit verd, suurendades nii oma kehakaalu kuni kmme korda. Seejrel vib ta toitumata elada le aasta.
Kui kirjukaan on end naha klge verd imema asutanud, vib tal selle valutu tegevuse rahulikult lpuni lasta toimetada ning loom laseb end peagi ise tnulikult lahti. Kui temast tahetakse varem vabaneda, vib looma ettevaatlikult eemaldada, surudes kne naha ja kaani iminapa vahele. Seejrel on soovitatav katta naha pinnale jnud kolmeharulise the kujuline haav plaastriga.
Kirjukaan on enamiku oma levila ulatuses, sealjuures Eestis, looduskaitse all. Ta on meie looduse pliselanik ning temaga kohtumine vaid kinnitab aastatuhandeid psinud vastastikuse sltuvuse ja naabrussuhte kestvust.



Tnu Talvi, keskkonnaameti looduskaitsebioloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012