Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/6-7
Varraku segadused kooresiku ja raskitega

101 Eesti looma
Peeter Ernits. Varrak, 2012. 223 lk.

Hiljuti ilmus kirjastuselt Varrak jrjekordne looduseraamat 101 Eesti looma. Selle le vib muidugi ainult rmustada. Kahjuks on aga sinna sisse lipsanud ks vga jme viga, mida soliidne kirjastus ei viks endale lubada. Nimelt on kuuse-kooreraski (Ips typographus) jutu juurde (lk. 122123) pandud kooresiku tukude fotod, mille ige koht on leheklgedel 194195, kus on lugu okaspuu-kooresikust (Rhagium inquisitor).
ige olnuks asendada kehvapoolne pilt okaspuu-kooresiku valmikust (lk. 194) suureprase fotoga kooresiku tugust nukuhllis (lk. 123) ning raskijutu juurde leida ks korralik pilt kuuse-kooreraski kigumustrist koore all. Seda enam, et sellest mitmes keeles trkkaliks kutsutud raskist ja tema kunstiprasest graafikast on ju pikalt juttu: .. raski tegevusest jb kuusekoorele tema autobiograafia. Otsekui kaunis gravr (lk. 122).
Kuuse-koorerask ja okaspuu-kooresikk on mlemad tuntud putukad, keda on tutvustatud juba algkooli looduspetuse pikutes. Loodust vhegi tundvale inimesele torkab see viga kooresiku-tugu suur pilt vales kohas otsekohe silma. Pealegi on ju samas raamatus okaspuu-kooresikku tutvustavas loos (lk. 194195) kik ilusasti ra seletatud: ksnes kalamehed peavad siklaste tuke ekslikult raskiteks. Tegelikult pole nood lihavad sellid mingid raskid. raskid on nende, kuni 3,5 cm pikkuste tukude krval lausa kbused, vaid 34 mm pikad (lk. 194).
Viksemaid mdalaskmisi on raamatus veelgi. Niteks kuuse-kooreraskil ei ole meie oludes kunagi kolme plvkonda aastas, vaid ta sigib olenevalt aastast ks vi kaks korda; ta ei mune mitte prast emakigu valmimist, vaid alustab sellega juba emakigu nrimise alguses ja sel ajal, kui kiku pikendab, muneb ksiti edasi. Seetttu on kigu algusosas tugud juba munast koorunud, kui laosas jtkub veel munemine. Eesti Looduse lugejaile ei tohiks raskid tundmatud olla, sest neist on siin nii mnelgi korral kirjutatud (EL 1968, nr. 12; 1977, nr. 4; 1978, nr. 2; 1997, nr. 6; 2002, nr. 5).
Saatesnas on esitatud paari aastakmne taguseid andmeid mnede loomarhmade liikide arvu kohta Eestis. Oleks vinud leida pisut uuemaid andmeid! Niteks mardikate kohta on kirjutatud, et neid on meil kindlaks tehtud ligi 3100 liiki, viks olla aga 3400 liiki (lk. 8). Tegelikult on meil juba praegu teada kaugelt le 3400 liigi mardikalisi, see selgub kas vi Eesti looduseuurijate seltsi aastaraamatu 86. kitest (ilmunud 2011) vi Metsanduslike Uurimuste 50. numbrist, mille jrgi on neid 3489 liiki.
Liblikaliste (Lepidoptera) kui he kige tuntuma ja paremini uuritud putukaseltsi kohta pole aga esitatud mitte mingeid arve; lugejal oleks vast huvitav teada, et neid on Eestis umbes 2400 liiki: 2008. aastal ilmunud kataloogis Eesti liblikad (koostanud Urmas Jrivete ja Erki unap) on nimetatud 2388 liiki. Igal aastal leitakse muidugi uusi liike juurde ja mnikord kustutatakse tpsustuste kigus mned nimestikust.
Arusaamatuks jb loomaliikide esitamise jrjestus raamatus. Kas liike on kirjeldatud juhuslikult tiesti lbisegi vi on taotluslikult jrgitud mingit lugejale arusaamatuks jnud printsiipi? Esimest looma hallhljest teavad ilmselt kik ja on teda vhemalt loomaaias ninud, teisena ksitletud liblikaliigist (ogasr-sinitiib) pole aga enamik ilmselt midagi kuulnud. Muidugi on tore temast ht-teist teada saada. Kord on eri sstemaatilistesse rhmadesse kuuluvaid loomi ksitletud vaheldumisi imetaja, liblikas, mblik, mollusk, kala, mardikas, kahepaikne jne. , siis on jlle mitu kala, imetajat vi putukat jrjest, mni neist vga tuntud, teine laiemale lugejaskonnale tiesti tundmatu. Aga nende tutvustamiseks ja juba teada-tuntud liikide elulooliste seikade meeldetuletamiseks vi nendest teada saamiseks see raamat ju meldud ongi. Kui ainult ei oleks sellist eksitavat pildiinfot nagu kuuse-kooreraski ja okaspuu-kooresiku puhul! Kuid telised loodusesbrad loodetavasti ei lase end kalamehejuttudest eksitada.


1. Jrivete, Urmas; unap, Erki 2008. Eesti liblikad: kataloog. Eesti Lepidopteroloogide Selts, Tallinn.
2. Maavara, Vambola 1968. Leheklgi raskiraamatust. Eesti Loodus 19 (12): 712714.
3. Rodima, Toomas 1978. Kooreraskid, feromoonid, metsakaitse. Eesti Loodus 29 (2): 9296.
4. Rigas, Peeter, Voolma, Kaljo 1977. Hiidrask. Eesti Loodus 28 (4): 240244.
5. Sda, Ilmar 2009. Metsamardikate (Coleoptera) uued liigid Eestis. Metsanduslikud uurimused 50: 98114.
6. Sda, Ilmar 2011. Mardikauurimisest viimastel aastakmnetel (19902009). Eesti looduseuurijate seltsi aastaraamat 86: 225229.
7. Voolma, Kaljo 1997. raskid: kas metsakahjurid vi osake looduse liigirikkusest? Eesti Loodus 48 (6): 234236.
8. Voolma, Kaljo 2002. Vaid osa raskitest on metsakahjurid. Eesti Loodus 53 (5): 212215.

Kaljo Voolma (1948) on metsaentomoloog, Eesti maalikooli dotsent.



Kaljo Voolma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012