Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2003
Kagu-Eestiski on karstivorme

Karstinhtused on meil levinud peamiselt Phja-Eestis, ent karstumisprotsessid pole tundmatud ka Kagu-Eestis. Vastseliina lhedal on krvuti kaks lohku, mis nevad vlja sna hesugused, ent ks neist on titunud veega, teine aga enamiku osa aastast kuiv.

Karstinhtustest rkides peame silmas harilikult Phja-Eestit. Sealse kuni mitmesajameetrise paksusega paelasundi sna kergesti lahustuvad lubjakivid loovad selleks rohkesti vimalusi. Paelhedesse imbuv soovesi avardab maa-aluseid kanaleid sedavrd, et vivad kujuneda aktiivsed vooluteed, salajed, koopathikud ja nende arenedes ka maa peale avanevad langatuslehtrid kevadist liigvett ahnelt neelavate kurisutega.

Luna-Eestist teame neid nhtusi vhe, kuigi meie kagupiirile ulatub Venemaalt ja osaliselt Lti alalt teise, mrksa noorema lem-Devoni paelava serv. Siingi toimivad samalaadsed karstumisprotsessid ning paremini lahustuva kipsi vahekihtide osavtul vahest veelgi intensiivsemalt. Seetttu on ka Luna-Eestis mned kurisud, jrsunlvalised karstiorud ja salajed, niteks Tsiistre, Vastseliina ja Mereme mbruses. Suveaja rikkalikus taimkattes me neid sagedasti ei mrkagi, kll aga kevaditi, kui rohke lumesulavesi valgub lohkudesse ja tungib siia ka maa all tis valgunud lhedest. Nii moodustuvad mitmesuguse suurusega lombid ja jrvikud, kust vesi suve alguses sna saladuslikul viisil kiiresti kaob.

Erinevalt Phja-Eesti karstialadest, kus tihti neme langatuslohkude phjal paelhedest pugemeid, kuhu liigvesi mnikord lausa keeristena neeldub, toimub Luna-Eesti paelaval kik mrksa rahulikumalt ja paekivi ise enamasti nhtavale ei tule. Phjuseks on siinne paksem pinnakate: katvast liiva-, savi- vi moreenikihist ei murra vesi nii lihtsalt lbi ega saa seetttu otse paelhedesse suunduda.

Luna-Eesti karsti on seetttu ka vhem uuritud. Pole ju siin maa-aluseid kaevanduskikusid, kuhu vesi viks ohtlikult sisse murda ning karstinsustest pinnale vljuvad allikadki on sna haruldased. Paremini teatakse veerohkeid allikaid Ruge mbruses, kus nad toidavad kuulsat bikuorgu. Neid rakendatakse Tindioru omaprastes lkpumpades vesioinastes.

Mudajrv ja Liisalohk. Ometi pakub siinne karst ka parasjagu peamurdmist. Nii on Vastseliinast veidi luna pool Illi klast Kirikumele viiva maantee lhedal metsas kaks svendit. Need mnekmnemeetrise lbimduga jrsunlvalised augud asuvad tiesti krvuti. hes neist paikneb psiv veekogu mar Mudajrv. Teine, pikliku kujuga Liisalohk psib aga enamiku osa aastast kuivana. Seejuures on Liisalohu phi Mudajrve veetasemest umbes neli meetrit madalamal, kuigi viimasest eraldab teda vaevalt 20 meetri laiune vallseljandik, midagi loodusliku paisu taolist. Pudedas pinnakattes toimuks lbi selle tkke kindlasti phjavee filtratsioon, mis kiiresti htlustaks veetasemed mlemas svendis. Vimalik, et mingi filtratsioon siin testi aset leiab, kuid kuivas lohus saab vesi hlpsasti paelhedesse kaduda.

Ent sel juhul peaks Mudajrv saama lisatoidet maapuest: muidu alaneks tema veetase ju pidevalt. Sellest vib teha jrelduse, et karstunud paelhed knealuste svendite all vi mber kujutavad endast omavahel hendamata ssteeme. See on vimalik lhede juhusliku paigutumise ja erineva karstumisastme tttu. On meldav, et lhessteem oli kunagi siiski htne, kuid on Mudajrve all hiljem osaliselt ummistunud ja seeprast kaotanud henduse naabersvendi aluse ssteemiga. Niisugust oletust kinnitavad varasemad vihjed selle kohta, et mitu inimplve tagasi olnud ka Mudajrve kohal karjamaa, kust vesi suveks kadunud [1].

Karstinte ummistumine kevadise suurvee kantud pori ja muu risuga on samuti vimalik, kuigi mitte eriti sage nhtus: tugev veevool phib pori enamasti paigalt. Kll vib aga paljude kurisute phjas nha suuri oksa- ja kulukuhilaid ning mnedki neist visid seada muda teele pnise. Igal juhul tundub tenolisena, et Liisalohu ja Mudajrve vaheline vallmoodustis on monoliitsest lubjakivist tuumaosaga: pudedam pinnas suudaks vaevalt vastu seista jrve krgema veetaseme survele.

Niisiis osutab Mudajrve ja Liisalohu krvutine asend sna ootamatutele ja keerukatele hdraulilistele tingimustele karstunud lubjakivilasundites, mille ks ilmekaim nide on kuulus Tuhala niakaev Phja-Eestis.


1. Kangur, Andu 1975. Kurekivi Mudajrv karstijrv? Eesti Loodus 26 (7): 441442.



Enn Pirrus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012