Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2004/10
Kuidas planeeringutega loodust kige sagedamini kahjustatakse?

Planeeringud on ks keskkonnakasutuse korraldamise peamisi vahendeid, kuna nendega mratakse tingimused, mis otstarbel ja kuidas tpselt maid kasutada. Eesti planeeringussteem on idee poolest hierarhiline, s.t. madalama tasandi planeeringud peaksid lhtuma krgema tasandi omadest. Tegelikkuses on see ssteem kohati liigagi paindlikuks muudetud.

Maakonna- ja ldplaneeringutes paika pandud maakasutusphimtteid muudetakse sageli, seda peamiselt erahuvidest lhtuvalt ja keskkonnaaspekte teisejrgulisteks taandades. ks levinumaid viise, kuidas planeeringutega vimaldatakse loodust kahjustada, on maa-alade liiga intensiivne kasutus majandusliku tasuvuse huvides. Tnapeval puudutab see niteks otseselt eraomanduses olevaid rohelisi alasid, mis kinnisvaraprojektide kigus jaotatakse kruntideks ja hoonestatakse, samuti ranna-alasid, kus arenev elamu- ja puhkemajandus on lmmatamas traditsioonilise eluviisi viljelejaid ja sulgemas avalikku ruumi. Siin tuleb osata piiri pidada, sest inimese jaoks on tervislik see keskkond, kus tehislik ja looduslik ehk modernne ja vrtuslik vana on tasakaalus.

Loodust vimaldab kahjustada ka lnklik igusruum. 2003. aasta jaanuarist alates nuti, et planeeringutega kavandatavate tegevuste keskkonnamju hinnataks planeerimise kigus, kuid puudusid orientiirid, mida ja kuidas hinnata ja kes on selleks pdev. Peagi on Riigikogus eelnu, mis vea parandab, kuid kaks aastat on suvaliselt tegutsetud ja sellel on omad tagajrjed. Loobutakse planeeringuala keskkonnaseisundi hindamisest, kuna seda ei ole t algetapis arvestatud ja eelarvesse kantud. Valdkonda mittetundev spetsialist teeb ebaadekvaatseid jreldusi, hindamine piirdub lausega negatiivsed mjud puuduvad jne.

Thtis on ka planeeringuid menetlevate ja koosklastavate asutuste haldussuutlikkus, mis on omavalitsuseti rmiselt ebahtlane. Kui vaesemate omavalitsuste hallata on vrtuslikud looduslikud alad, thendab see suuremat veaohtu planeerimises, aga ka vhemat vimet arendajate survele argumenteeritult vastu hakata ja avalikke huve kaitsta. nneks on inimesed hakanud keskkonnahuvide eest seisma ja neid probleeme lahendades koolitatakse ka omavalitsusi.



Liis Keerberg
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012