Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2004/10
Miljonivaade Eestimaale

Viimastel aastatel on Eestisse kerkinud rohkesti vaatetorne, ks uhkem ja ilusam kui teine. Torni rajajad ei kahtle nende vajalikkuses, kuid kas kulutatud miljonid toovad looduse inimesele lhemale?

Vlismaalased, kes viiakse Tunne Eestimaad ekskursioonile, on siinsest vaatetornivaimustusest sageli hmmastuses: miks jlle ronida 20 meetri krgusele? Kuid eestlaste meelest vrib vaeva kia mni lisakilomeeter tornini ning turnida treppidel. Meil nib olevat kujunenud lausa eriline vajadus vaadelda kodumaastikke krgelt: Eestis on viimasel ajal kerkinud hulganisti vaatetorne.

Tee vimule. ks tornide pstitamise lihtphjendusi on soov luua lisaatraktsioon turistidele, et meelitada ligi matkajaid.

Kindlasti on ka teadvustamata phjusi. Oluline nib olevat pakkuda avatud ja mitmekesist vaadet. Seda, millest tuleneb inimlik vajadus maastikuvaate jrele, aitab selgitada keskkonnapshholoogia. Niteks Jay Appleton [1] toob vlja inimsoo ajaloolise vajaduse vaate-varjupaiga ja elupaiga jrele. Tema koolkonna arvates mjutab inimeste maastikueelistusi rgne instinkt: saaki varitsedes tuli jda ise nhtamatuks ja kaitstuks ning saavutada kontroll maa-ala vi elupaiga le. Viksel territooriumil pidi olema kik ellujmiseks vajalik. Kui sellise vrtusliku ala le on visuaalne kontroll, thendab see htlasi vimu ning selle tunnetamine esteetilist visuaalset naudingut.

Teiselt poolt: tornist vaadates pole maastik enam pelgalt igapevase olme ega tegutsemiskeskkonna osa. Selgineb ka mbruse mentaalne kaart, eri paigad ja thised nihkuvad vaataja jaoks paika, tekitades emotsioone, niteks: Ahhaa, see on siis nii lhedal... vi Venemaa jb sinnapoole! Prast Nukogude vgede vljaviimist on oma maad ja loodust le pika aja laltpoolt eriti uhke vaadata.

Identiteedivrtusele lisandub sotsiaalne aspekt: tornis on tore kia seltskonnaga. hine arutelu vaadete ja paikade le avardab arusaamist maastikust. Nii saame elda, et tornidel on ka haridus- ja teadusvrtus. Mni vaatetorn on omandanud suisa smboolse thenduse. Niteks Suure Muname torn on thtis nii kohalikele elanikele kui ka kogu rahvale.

Vaatetorn htaegu eksponeerib ja loob ha uuesti paiga omapra. hiskonnas valitseb arusaam, et Eesti loodus on unikaalne ning seda on mtet vaatama tulla nii lhedalt kui ka kaugelt. Vaatetorn annabki selleks parima vimaluse. Tornide olulisust kinnitab ka seda teemat kajastavate ajaleheartiklite arv: alates 1995. aastast on Postimehes ilmunud sadakond tornilugu, Vrumaa Teatajas aga le 30 Suurt Munamge puudutavat artiklit.


Tornist paistab mets. Kas ja kuivrd peetakse torni rajamisel silmas sealt avanevat vaadet, mis turiste ligi meelitaks? Kas olulisem on, kui kaugele me neme, vi mida neme? Kas kehtib seaduspra: mida krgem torn, seda parem vaade? Ehk piisab rahustavast vaatest rabale vi idllilisele talumaastikule?

Vastuse leidmiseks pdsime tornist avanevate vaadete ulatust ja sisu modelleerida ning analsida geoinfossteemi abil. Vtsime vaatluse alla viie maakonna Jgeva, Plva, Tartu, Valga ja Vru tornid, mis on kantud Regio 2002.2003. aasta teedeatlasesse, ning arvutasime nende tornide vaatevljad. Selgus, et enamikust tornidest on nhtavus vga vike. See, mis modelleerimise phjal tornist paistab, osutus liiga killustatuks, et igesti hinnata, milliseid ja kui suuri maakatteksusi vaataja neks. Arvutuslike vaatevljade vastavust reaalsusele kontrollisime vlitdel.

Reaalsed vaated olid avaramad kui arvutuslikud, kuid siiski sna metsased. Mitu vaatetorni, niteks Valgesoo ja Meenikunno, on pstitatud raba tutvustamiseks ja seega sihilikult metsa sees. Vlitdel selgus, et tihti suudab inimsilm mne kilomeetri kauguselt eristada vaid metsa ja metsata ala, mitte erisuguseid maakatteksusi. Niisiis ei tasuks vaatetorne kavandades praegu veel usaldada geoinfossteeme, vaid pigem inimlikku kogemust.

Meedias loodud kujutluspildil nib tephi all olevat: vaatetornidest neb testi Eestile omast loodust. Metsamosaiik ja rabavaated pakuvad kosutust nii linnastunud lneeurooplasele kui ka kohalikele.


Looduskaitse tiiva all. Tehtud ksitlusest maakondade planeeringuspetsialistide ja kaitsealade ttajatega ning kaardianalsist selgus, et 26-st vaatluse all olnud vaatetornist 25 asuvad kaitsealadel. Ainuke vaatetorn vljaspool kaitseala jb loodavale Unikla maastikukaitsealale. le poole vaadeldud tornidest on rajatud prast 2000. aastat: looduskaitse phimtted ja rahastamine on muutunud [3].

Tornide rajamist on toetanud eelkige keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja riigimetsa majandamise keskus (RMK), ent ka maakondade keskkonnateenistused, sihtasutused, kohalikud omavalitsused, vallad, metskonnad jms. Viimasel kmnendil on loodusharidus ja -turism hakanud mngima seningematut rolli, kusjuures matkaradu ja vaatetorne peetakse olulisimaiks loodushariduse infrastruktuuri elementideks.

Alati ei kuulu valminud vaatetornid kaitseala omandusse. Mne omanik on RMK, mille suhtumine looduskaitsesse, turistidesse ja klastuskoormusesse on kaitsealade omast erinev. RMK seab esikohale matkamise ja loodusturismi, seetttu vivad torni rajanud ksuse eesmrgid vahel kaitseala omadega vastuollu sattuda. Paraku ei hinnata torne rajades ka selle mju keskkonnale.


Torni ronivad tuhanded. Klastuskoormust on raske hinnata, kuna vaatetornid asuvad kaitsealade klastuskeskustest eemal. Endla looduskaitseala spetsialisti arvates kis sealses turistidele meldud Mnnikjrve vaatetornis 2003. aastal le 4000 inimese. Alam-Pedja looduskaitseala ttajate hinnangul kis kaitsealal asuvas Kirna vaatetornis samal aastal le 3500 koolipilase ja umbes 6000 muud turisti. Klastuskoormus on seega 1025 inimest pevas. Surve loodusele koondub suvisele ajale, sest philine hulk huvilisi kib tornis just siis. rnemates kossteemides, nagu rabas, on tavaliselt ehitatud tornini viiv laudtee. Enamik ksitletud kaitsealade esindajatest ei pidanud torni suundujaid siiski esialgu veel nuhtluseks.

Kige kergem on klastuskoormust hinnata Suurel Munamel, kus torni psuks tuleb lunastada pilet. 1998. aastal kis Suurel Munamel 33 000 inimest ehk umbes 90 inimest pevas [2]. Kuid viimastel aastatel on seal matkanud kuni 40 000 loodushuvilist aastas, s.t. le saja inimese pevas ning nii teenib vald Muname-vaatega le poole miljoni krooni aastas. Klastajate arv on psinud mitu aastat me taluvuspiiri lhedal. Ka sel suvel, Suure Muname praeguse vaatetorn 65. aastapeval mlgutati suurejoonelisi remondimtteid. Rahva seas hinnatud oli ka 1870. aastatel pstitatud kaheksa meetri krgune vaatetorn, mille laskis ehitada kohaliku misa krtsmik: see olevat hsti mjunud lle- ja viinarile [2].


Loodusharidus tasuvuse mraks. Tornide puhul, mis on ehitatud konkreetse otstarbe jaoks, on vimalik arutleda ka tasuvuse le. Esimesi teateid Eesti vaatetornide kohta vib leida 19. sajandist; siis pstitati neid militaarsetel-geodeetilistel eesmrkidel [4]. Nukogude ajal olid tavalised metsastesse piirkondadesse rajatud tulevalvetornid krged metallehitised. Praegusajal on nende seisukord inimeste jaoks enamasti ohtlik: sinna ronimine nuab klma nrvi. Sellised tornid on niteks Sangaste Lossime torn, hijrve torn Valgamaal ja Unikla torn Tartu lhedal. Tulevalvetornid on krgemad kui tavalised puidust vaatetornid ning sealt avanev vaade loomulikult sellevrra parem.

marpuidust ehitatud vaatetornid on pigem viimase aja nhtus. Hariduslik-turistliku sihiga rajatud tornide majanduslikku otstarbekust on vga raske hinnata, samas on nad ksit tttu sna kallid. ks torn vib olenevalt materjalist ja krgusest minna maksma ligi pool miljonit krooni.

Kallite vaatetornide ehitamine on omamoodi missioon, sest ldjuhul tornitrepil piletiraha ei ksita ning ilmselt eeldatakse, et piisav tasu on matkajate paranevad loodusteadmised. Kasu sellest vib olla nii otsene kui ka kaudne. Kui suudetakse turiste meelitada ligi nii, et nad siia ka veidi raha maha jtaksid ning eestlased ikka oma loodust hoiaksid, siis saaksime nii meie kui ka teised edaspidigi imekauneid vaateid imetleda.
Loo autorid tnavad koost eest professor Tnu Oja, Hannes Palangut ja Helen Soovlit.



Anu Printsmann, Mart Klvik, Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012