Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/8
Hiiumaa rannakaljud

Saarlastel olevat kik asjad paremad kui hiidlastel. Isegi naabrid. Ka kik rannakaljud ja pangad on nad endale ahnitsenud. Kui tpne olla, siis ks pank on siiski hiidlastele jetud Vahtrepa ehk Kallaste pank. Tolle tnini hsti silinud kulpaid ja rstaid noolis meri kahjuks viimati mne tuhande aasta eest. Nd on muistne rannikupank peitunud sgavale metsapue ja jalamit uhtuv meri tuleb kujutlusvimet appi vttes juurde maalida.

Hiiumaa asub pankade tekkeks mittesobival kohal, tpselt kahe klindiv vahel.
Luna pool asub Saaremaad ning Ojamaad hendav Siluri klint. Ka phjas on vgev astang olemas, aga paraku tnini le merepinna tusmata. Seal, Tahkuna phjarannast natukese Ahvenamaa poole, kus kulgeb Phja-Eestit ja landi saart siduv Balti klint. Hiidlased saavad sellest osa vaid jaegsete liustike toodud rndkividena.

Kige erilisemad osised tollest ordoviitsiumi vanemate kihtide astangust on laiali puistatud Tahkuna lnerannikule. Nood nivad esmapilgul vga mistatuslikena, tekitades hulga mttelendu toitvaid ksimusi. Meri lihvib vlja jrjest uusi helepruune kamakaid, mis on tis uurdelisi auke ja vagusid. Liivakat kivi kirjavad lputud valkjad lubijnused. Asiselt eldes on nende puhul tegemist Kunda lademe keskmise osa ehk Pakri lubiliivakiviga. Pakri poolsaarele jagub seda poolemeetrine kihike, Vike-Pakrile 1,2 meetrit. Hiiumaa kohal ulatuvat see aga suisa juba le nelja meetri! Millise vormirohke rannikupanga nad viksid luua, kui kord aastatuhandete prast le merepinna kerkivad.
Seniks peab aga leppima praeguste pankadega. See thendab: peagu mitte millegagi. Kahjuks on Hiiumaa phjaosas paljanduvad ordoviitsiumi kihid sna pehmekesed ega suuda panku luua. Kui looderannikul, Ninalaiul vee alla laskuv kaljunlv justkui annaks lootust, siis samas vastas Hiiumaal Ninametsa poolsaare otsas on nha, et erilisi vimalusi panga tekkeks ei maksa siiski hellitada. Nimelt on seal klibu kaevandades vlja kooritud suureprane kumer kaljukngas, kus paljanduvad Krgessaare kihistu maralohulised kivimid. Nagu kokku lepitult laskuvad nad vargselt mere poole, siit-sealt murenedes, ent korralikku katkestuspinda seal tekkida ei saa.
Kui Phja-Hiiumaalt ldse mingit paeseina otsida, siis tuleb minna Krdla idaserva, Pae tnav 16 naabrusse, kus on puhastatud lik kunagisest paemurrust. Asjaks seegi. Ilus paemurd asub ka Paluklas.

Telise rannapanga otsingul tuleb suunduda paraku Hiiumaalt Vormsi poole, le Uus-Meremaa (Uusmererahu) Kadakalaiule. Tolle leidmine nelja aasta eest mrtsikuisel jretkel oli minu jaoks elamus. Knasin mber laiu kirdeotsa, kui jrsku tungis lumisest nlvast esile rinnuni ulatuv viie jala krgune
kaljunukiline kumer astang. Kontrastiks Vormsi-poolses vinas tumesinine vaba meri tis hlekaid valgeid luigetppe. Uskumatu oli teoks saanud: ka Hiiumaal (mis sest, et naaberlaiul) on tepoolest olemas aktiivne rannikupank. Paraku on tolle Vormsi lademe kihid sna hesuguselt pudisevad ning rannamerigi madalavitu, mistttu tulevikus krgust kasvatavat uhket pangaseina sellest eriti loota ei tasu.
sna paljulubav nib esmapilgul ka Vohilaid, mis ndseks Hiiumaaga peagu kokku kasvanud. Laiu kmmekonna meetri krgusel turjal tungib liustike lihvitud suur paekumerus korraks sileda halli lapina veel silinud niidu kamarast vlja. Et siis kohe kaduda ning teliselt paljanduda vaid kirderannas Krge kalda jalamil. Selles kohas pseb meri noolima tillukesi paeastmeid, mis on kubisemiseni tis lehmasarvi tetrakorallide ehk rugooside kalmistu. Leidub nautiloidide jnuseid ning eriti vimas on vlja turritav viiejalase lbimduga ahelkorall. Seal on tegemist Porkuni lademe kihtidega, mis kihades muistsete mereliste eluvormide jlgedest, kuuluksid juba pigem nagu siluri ajastusse.
Jrgmiseks tulebki siluri ajastu avamusala, Hiiumaal eesktt Juuru lade. Nooremaid Raikkla lademe paljandikribulaid peab minema pdma le mere Kaevatsile, Heinlaidu ja Langekarele. Hiiumaa noorim, Adavere lade, on aga nii pehmevitu, et selle on liustikud saare lunaotsas Srul suisa meetrit 30 allapoole praegust merepinnataset nhkinud. Lhimad tavahuvilisele ligipsetavad Adavere lademe paljandid jvad Mandri-Eestisse Raplamaale Jdiverre ja Valgule, kus need jgede res loovad toredaid, kuigi vga pudisevaid pangakatkeid.
Hiiumaa siluri thiseks jb niisiis Juuru lade. Tolle Hilleste kihistu vga suurejoonelisi paljandeid on vimalik nautida Hilleste karjris, kus suveniirikttidel oli hulk aega vimalus lausa nrkemiseni kaasa tassida lihsti silinud rgkorallide kivistunud kamakaid. Valdab kahjutunne, meldes, kui palju imepraseid kivistisi siin aastakmnete jooksul lihtlabaselt killustikuks jahvatati.
Ndseks on kaevandamise hoog raugenud ja lahtiselt vedelenud korallidki harvaks jnud. Samblikest mustuvad kaljud omandavad tkati sna looduslhedast ilmet, luues Vahtrepa panga krval Hiiumaa teise thelepanuvrsema pangamaastiku. Vrtust lisavad pragudesse trotslikult kinnitunud mr-raunjalad.

Hiiumaa kige lubjasema moega kant on kagunurgas: Sarve poolsaar. See oma Heltermaa sadamaga on vga iselaadne vrav muidu nii liivasele ja soovikumetsalisele saarele.
Sarve kandi eripra on tema lookaasikud. Kaljusest-klibusest pinnasest vlja vingerdavad arukasekrssid mjuvad oma ripjaoksiste tuules sahisevate vradega kuidagi vga kosutavalt. Kahjuks kipuvad mnnid neid paljudest kohtadest vlja trjuma, ent nneks jagub veel Sarvele arukaasikuid. Neile lisanduvad sekka hsti liigirikkad psastikud (kukerpuu, kuslapuu, kontpuu jne.). Kase- ja mnniribasid eraldavad paiguti paljastuva paega lagendikud, kus alla plve kngunud kadakad kipuvad kuivama. Isemoodi on ka looniidud Sarve lunaosas, kus kadakatevahelisi soppe tidavad hiliskevaditi sajad hariliku kiviriku valged iesilmad, muutes need lagendikud kordumatult huliseks.
Sarve paepaljanditest tuntuim asub idarannas, meenutades oma plaatjavitu kihtidega tkati vga lagunenud ja tasaseks kulunud trepiastmestikku.
Lhemalt le kaeda tasub kindlasti ka poolsaare edelanukas asuv Sarve sadam. Ainuksi juba sealt avanevate laiu-vaadete prast. Kes aga tpsemini jalge ette vaatab, mrkab paljanduvat paasi otse sadama hoovis. Tuleb vlja, et see sadamamgi kujutab endast ht suurt kummuvat kaljurngast, paraku sna mattunut. Ranna pool turritab pinnakattest vlja kaks kooriksamblikest oranikirjut kaljunukki, mjudes oma julges ootamatuses ige pildistama kutsuvalt.
Kuid kige tipp peitub lnerannal, kohal, kus Sarve sadamasse kulgev tee juab mere rde. Tipp on see muidugi Hiiumaa mistes. Siin leiduvad saare ainsad tsiseltvetavad rannakaljud. Pisikesele ligule on kokku saanud kuni kaks jalga krged nukilised, ent ldilmelt siiski maravormilised kaljumoodustised, paiguti samblikest mustjashallid, kooriksamblikest oranikirjalised. Nad ei rita kusagil panka luua, lebades niisama suvaliselt, kuidagi iseteadvalt, meenutades kivistunud olendeid. Need on parimad, mida kaljuvaestel Hiiu saare randadel ldse pakkuda.
Krgveeseisuaegsed tormilained kivad siinseid rahnusid vist sna korrapraselt le pesemas. Samas kuhjates peale meriheinavalle, kaljude vahele kiviklibu. Kui see kivipuru eemaldada, joonistuksid kaljud vlja mrksa suurejoonelisemalt. Tavaliselt jb meri neist eemale-madalamale, rohuse rannariba taha. Vib vaid kujutleda, kuidas varatalvised tormid neid vikseid kaljusid rapsivad. Vi mis kujutleda, asi see siis igel ajal kohale minna!
Pnev on ka selle rannaligu taimestik. Rannapiiri rohustus itseb juunikuudel kollane vhumk, mjudes rannataimena vga imelikult. Kaljude vahel klibus leidub murulauku, suviti kollendavad soolikarohtude npsarikad. Vahest ilusaim aeg on mai lpus, mil lookased on end rtanud vrskesse rohelisse kuube, klibuste paljakute servades tsuvad tuules metslaste ehk anemoonide valged itetaalrid.
Pris llatav on leida mr-raunjalgu. Hea kll, seal viimase vrske paeklibuvalli jrel rndkivide vahel on nad igati kodus. Aga hoopis kummaline, et mni kasvab otse keset lauspikest, haljendab lausa vrskeilmelisel klibuvallil. Ei hooli nad pikeselsast ega ajutisest krbekuivusest, ei hooli isegi le rulluvatest soolakatest tormilainetest. Tuleb vlja, et see haruldane ja eriline snajalg vib vhemalt Hiiumaal olla teline rannataim!
Mis kaljudesse puutub, siis on mul ikka veel raske uskuda, et nad on tepoolest olemas, nnda ra peidetult seal saarestikumere sopis. Tuiates seal helt khmult teisele, ei osanud ma leida targemat mttetera: nendes kaljudes on mingi seletamatu rahutu vgi. Hea, et sellest niisama lihtsalt osa vib saada.



Tapio Vares
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012