Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/9
Sookuivendamisest soode kaitseni

Sajandi eest asutas Balti sooparanduse selts Toomale katsejaama, mis pidi uurima meie soid eesktt kuivendamise ja pllumajandusliku tarvituse eesmrgil. Seda vib pidada Eesti sooteaduse snniajaks, sest koos kraavitamise ja maaharimisega hakati kohe koguma andmestikku soode veereiimi, geoloogia, taimkatte jm. kohta.
Seekordse philoo autor Arvo Jrvet tutvustab phjalikult Endlas tehtud uuringute lugu, mis ldjoontes kajastab kogu Eesti telmatoloogia arengut. Kunagine vajadus soid kuivendada on ndseks asendunud soode kaitse ja taastamise uuringutega.
Soode kuivendamine sai Eestis enneolematu hoo 1960. aastatel raha tuli Moskvast ning seda oli rohkem kui mistust selle kasutamiseks. Kllap li vlja ka eesti pllumehe rgne viha liigniiskete maade vastu: kuivendatud maa on ikka parem kui liigniiske, olgugi et otsest vajadust kuivendada polnud. 1960. aastate lpu soodesda meenutab intervjuus Ann Marvet, kes tollal neid artikleid Eesti Looduses toimetas ja keda tagantjrele vibki pidada soodesja peamiseks tulejuhiks.

Mitmesuguses seisundis soid ja sookesi on Eestis rohkesti ning ldiselt teame neist palju. Aga kus tpsemalt on veel alles looduskaitse mttes olulisi mrgalasid, selle kohta on kuni viimase ajani olnud teavet vhevitu. Eelmisel aastal alustati ja tnavu jtkatakse Eestimaa looduse fondi korraldatud Eesti soode inventuuri. Nnda loodetakse saada andmeid ligi 13 000 Eesti soo kohta, mille pindala on hektarist suurem.
Soode inventuuri tpsemad tulemused selguvad jrgmise aasta alguseks, ent juba nd on kindel, et teadmised Eesti soode seisundist ja paiknemisest ning ka niteks sootaimede levikust on tunduvalt tienenud. Vrtuslikumaid soid tuleb veelgi kaitse alla vtta, et vltida kuivendamist.
Sookuivenduse kahjulikkuse kohta saab veenvaid tendeid veel mitmest septembrinumbri artiklist. Jri-Ott Salm koos kolleegidega on uurinud kuivendatud soode mju ssihappegaasi emissioonile: kuivendatud ja kdunevad sood annavad kokku mrksa rohkem ssihappegaasi kui niteks meie autod. Ann Marvet toob vrdlusi elust enesest: 40 aastat tagasi kraaviadraga kntud jhvikamaale on aastakmnetega kasvanud vaevalt mnemeetrised jndrikud mnnid. Metsanduslikku huvi need kidurad puud ei rata, ent enam pole ka kunagist marjamaad.

Ann Marvet tdeb intervjuus, et soode sda ei lpe kunagi, kuna inimliku saamahimul ja rumalusel ei ni lppu tulevat. Nii on Eesti Looduselgi phjust ha uuesti soode kaitsest kirjutada. Kutsun les jdvustama soode lugusid. Eeskuju saab intervjuus toodud fotodest: mis on saanud aastakmneid tagasi kuivendatud soodest ndseks? Kindlasti on silinud kirjeldusi ja fotosid kunagistest vrtuslikest soodest, mis kuivendatuna on oma kunagise vrtuse kaotanud. Tutvustaksime soode lugusid Eesti Looduse veergudel edaspidi.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012