Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/10
Tiigi-roolind

On suvehtu. Ritsiklinnud, kelle hoogne sirin veel mned ndalad tagasi suveid titis, on juba lpetanud ja esimesed ritsikad alles teevad arglikke katseid alustada. Loodus vahetab kevadsuvist helipilti sdasuvise vastu. Istun jrve res vanal puupakul ja naudin htut. Minu thelepanu kidavad siledal veepeeglil ujuvad sitikad, kes tekitavad enda mber vaevumrgatavaid ringlaineid. Ootamatult lvad kikuma pillirookrred. Keegi krabistab. Ei, see ei saa olla tuul. See peab olema loom.

Tepoolest, krte vahel hakkab laulma mingi lind. Ta hl on mahe ja htaegu kare, nagu saeks keegi puid erisuguste pisikeste saagidega. Mnekmnesekundilise hoogsa esituse jrel tuseb linnuke lendu ja maandub minu lhedale krrele, ronib kiirete sammudega mda krt krgemale ning lb noka taas lahti. Kauaks etendust ei jtku. Muusika lpeb sama jrsku, kui oli alanudki, ning pisike pruun maestro kaob kui tina tuhka. Kes oli see suve laulik?

Jrgmisel peval lksin uudistama kohta, kus eelmisel htul olid krred kikuma lnud. Kuna rootihnik oli vike, ei kulunud minutitki, et mrgata krte vahel kiikuvat sgava lohuga vga pisikest linnupesa. Astusin sammu lhemale, et sellesse piiluda. Ngin nelja imetillukest muna. Olin leidnud tiigi-roolinnu pesa.

Tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) on Eestis levinud haudelind, kes elutseb ennekike rannikul. Nagu nimigi tleb, on tegu roostike asukaga. Elupaikadeks sobivad nii ulatuslikud rooalad, kus jagatakse maid suure venna, rstas-roolinnuga, kui ka vikeste veekogude servades olevad kitsad rooribad. Kuigi tiigi-roolind ei ole haruldus, tuntakse teda vhe. htpidi tema tagasihoidliku vlimuse, teistpidi varjulise eluviisi tttu. Kui natuke sveneda, avaneb uks huvitavasse roolinnumaailma: linnu vilgas tegutsemine, hmmastav turnimisoskus ja huvitav lauluhl panevad pksuma iga loodusesbra sdame.
Kik viis Eesti roolinnuliiki on silmapaistmatud linnukesed pruuni lapoole ja kreemja khuga, kigile neile on iseloomulik mara tipuga saba. Eristada saab liike philiselt laulu ja hlitsuste jrgi. Tiigi-roolind nitab end harva, ent laulu jrgi pole tema kohalolu raske kindlaks teha. Laul kuuldub nagu rstas-roolinnu oma, ent on vaiksem ja mahedam. Esitus pole ka nii edev kui krkja-roolinnul, kes lauluhoos lendu tustes ennast demonstreerida armastab.

Avastanud pesa, haaras mind idee pildistada linnupaari pereelu. Kisin haudeperioodi vltel mitu korda tuttaval kohal istumas ja iga kord kuulsin karedaid laulukatkeid. Ootasin poegade koorumist ja aega, mil linnuema neid enam katkematult soojendama ei pea. Vikeste laululindude pojad on koorudes sulitud ja silmadki pole veel avanenud. Rohkem kui toitu vajavad nad soojust. Seetttu ei tohi peret esialgu segada.
hel peval, kui arvasin aja kpse olevat, hiilisin rootukka ning piilusin pessa. Vaikus. Pesa oli viltu, mis reetis, et kinud on keegi kutsumata klaline. Kuna tiigi-roolinnud punuvad ldjuhul pesa vee kohale krte vahele, ei ohusta nende pesi rvlid, kes teisi madalal pesitsejaid pisilinde armutult hvitavad kassid ja siilid. Neid kimbutavad teised hdad. Pesa all lainetav vesi vib mnikord prduda kaitsjast suurimaks ohuks. Tugevate vihmade korral kerkib paljudes veekogudes veetase, uputades rohkesti linnupesi. Juhtub sna tihti, et linnuvanemad on sunnitud tdema oma pojakeste uppumist.

Kogenud pesaotsijana polnud ma linnukeste ebanne le sugugi llatunud. Olin kurb. Inimliku kaastunde krval valdas mind kahjutunne, et jin ilma suureprasest pildistamisvimalusest. Heaks pildiseeriaks ei piisa pesaleiust. Enamik linnukodusid ei sobi fotosessiooniks. Oluline on sobiv valgus, vimalus paigaldada varjetelk ning pesa mbritsevate krte asetus. Hukkunud pesa tundus ideaalne.
Pildisoovi maha matmata siirdusin otsingule. Juba kolme tunni mdudes valdas mind rahulolu: uus pesa oli leitud! Linnupojad juhtusid olema iges vanuses: mitte liiga noored, et oleksin neid hirinud, ka mitte liiga vanad, kel toitmiskordi harva.

lejrgmise piksetusu vtsin vastu juba varjes kkitades. Linnud alustavad peva vga vara, niipea, kui silm seletama hakkab. Siis algab ka putukapk. Esmalt langevad toiduotsijate saagiks kastesed klmakanged pikakoivalised sitikad. Hiljem, kui soojus putukatele elu sisse puhub, tuleb nende pdmiseks rohkem vaeva nha.
Vanalindude energia kulub pidevale pesa vahet selumisele. Panin thele, et linnud ei too putukaid hekaupa, vaid koguvad noka tis, et vajutada see pundar siis kige krgemale sirutuvasse tibukollasesse kurku. Laululindude poegade noka siseklje vrvus varieerub olenevalt liigist erkkollasest punakaskollaseni. Linnuteadlaste snul vimendab erksa vrvi ngemine vanalindudes toitmisinstinkti. Pole siis ime, et tibud nljaga noka prani ajavad ning vibalikku kaela vristavad.
Roolinnupere seltsis veetsin mitu hommikut. Svenemine aitas mul nha seda, mis muidu mrkamatuks jb. Loodus meie mber on tunduvalt pnevam, kui me seda esmapilgul mrgata oskame.

Margus Muts (1978) on linnuhuvilisest loodusfotograaf.


LISAKAST:

Nagu teisedki roolinnud, turnib tiigi-roolind vilkalt veelhedases taimestikus, ent teeb sellest vljaspool vaid lhikesi ettevaatlikke lende. Pesa punutakse veepinnast kuni meetri krgusele roovarte vahele. Pesakoha valib ja pesa ehitab ilmselt emaslind ksi. Hauvad ja poegi toidavad mlemad vanemad, ent agaram on siingi emane.
Kurnas on kolm kuni kuus rohekate laikude ja mustjate tppidega kirjatud valkjat muna. Haudeperiood juuni teisel poolel vltab paar ndalat, veel paari ndala prast saavad pojad lennuvimeliseks. Jrelkurni vib leida juuli lpul ja augustis. Tiigi-roolind pesitseb le kogu Eesti, kokku 20 000 50 000 paari. Talvitab troopilises Aafrikas, reis talvituspaika algab augusti lpul, naastakse tavaliselt mai keskel.
Peale tiigi-roolinnu pesitsevad Eestis samast perekonnast veel krkja-roolind, aed-roolind, soo-roolind ehk putke-roolind ja rstas-roolind, kohatud on ka tarna-roolindu ja padu-roolindu.

bio.edu.ee/loomad



Margus Muts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012