Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2012/8
Tuleviku allveelaevad

Mammut ja Eesti loodus on nagu sukk ja saabas. Selgub, et kik kvemad mammutiuurijad on olnud (peaaegu) eestlased. Pole siis imestada, miks see londiline valis oma viimaseks pelgupaigaks Euroopas just meie tuulepealse maanurgakese. Enne kui mutina maa alla elama siirdus.
Vanasti ajasid teadlased labidaga taga mammuteid, kivikirveid, terasemad isegi dinosaurusi. Mida kaevandavad tuleviku teadlased? Ega ometi tuhni tnapeva prgimgede jnustes?
Kaugel sellest, on mrksa vrtuslikumaid fossiile. Tuleviku teadlased kaevandavad infos. Vaja on, tleme, 3012. aastal mnel ajaloolasel koostada levaade india elevandi hbumisest ja vljasuremisest. Kas ta vtab labida selga ja tudengid sappa ning siirdub Indiasse konte otsima nagu Indiana Jones? Sootuks mitte, ta sirvib hoopis lbi viimase paari tuhande aasta jooksul india elevandi kohta ilmunud kirjanduse, sealhulgas musttuhat veebi les riputatud levikukaarti ja faunaraportit.
Mistagi ei tee ta seda ise, omal kel, ega kupata ka mne Googlei-laadse otsingumootoriga ringi rallima oma tudengeid. Inimese lad on srase t jaoks siis juba kaugelt liiga blukesed. Umbes sama absurdne oleks saata turuvarblased kangide ja kirkadega maa tuuma vlja kaevama.

ks maakera vlimisi kihte infosete, infosfr on selleks ajaks juba liiga paks ja tihke. Moorei seaduse jrgi kahekordistub arvuti(mlu) vimsus iga paari aasta tagant. le poole sajandi on see ennustus visalt vett pidanud, ent viimastel aastatel nidanud raugemise mrke. Mis aga raugemise mrke sugugi ei nita, on meie kihk luua ja salvestada uut teavet. Kumb jb peale, kas masinaarendus vi inimese ahnus/ihnus silikute jrele (mida muud ks pilt, film, helisalvestis vi kirjatkk, kasvi seesama siin, endas vljendab)? Miks mitte lisada niteks Google Street Viewle ajamde? Miks mitte pidada blogisid katkematu holograafilise filmi vi/ja ajuaktiivsuste graafiku kujul? Ja kui Maal peakski serveriruum otsa saama, miks mitte kolida see niteks Kuule?
Infosfri hpertrofeerumine toob silme ette justkui mne kaubalaeva lastimise. Trmm saab varsti konteinereid tis, siis tekk; kapten hakkab hdaldama ja paberitega sadamakontorite vahet jooksma, aga kraana rgab sdilt edasi. Varsti on parras veega triiki ja siis see juhtubki: suure mulinaga vajub alus pilkasesse merephja. Ja kattub peagi muda ning ha uute lekoormatud laevavrakkidega.
Sinna hapnikuvaesesse segadikku pole inimeseloomal enam asja. Et sealt midagi ktte leida, tuleb tle saata robotallveelaevad. Rutiinselt khveldavad need tonnide viisi muda, puurivad prooviaugukesi ja avavad tuhandeid konteinereid, et tuhnida kokku jnuseid ettenhtud kaubaartiklist. Aeg-ajalt toimub mnes svikus maalihe ja paljastub uus, senitundmatu kiht infot. Siis on paleontoloogid mnda aega hoos ja ajakirjad elevil. Hommikustest teadusuudistest kuuleme niteks, et avastati peaaegu vrskel kujul paarsada aastakiku algusaastate Eesti Loodust, mida seni oli peetud lootusetult kadunuks
Inimesed kaldal aga naudivad elu. Sellal kui masinad meie kolikambrit haldavad, saame rmuga phenduda oma phikutsumusele loomingulisele eneseteostusele ja looduse uurimisele. Lastida usinalt ha uusi laevu.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012