Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Snumid EL 2012/10
Jrved tulevad liustike asemele

Soojenev kliima on pannud Alpides liustikud sulama ja nii kujunevad praegu veel tpilise sealse maastikuelemendi liustike asemele jrved. veitsi teadlased on riigi teadusuuringute fondi SNSF toel hakanud vga tsiselt analsima tekkivate jrvede potsentsiaali turismis, hdroenergia allikana, aga ka loodusohuna.
Praegu kaotavad Alpide liustikud igal aastal kaks-kolm protsenti oma pindalast ja mahust. Kui sama tendents kestab, jb sajandi lpuks alles vaid mni ksik liustik suurtel krgustel. Fderaalse keskkonnaameti uuringu andmetel vib nii tekkida 500600 uut jrve. Nende kogupindala oleks 5060 ruutkilomeetrit, mis on vrreldav niteks Thuni jrve pindalaga (47 km2). Mnegi tekkiva jrve sgavus on le saja meetri, nende kogumaht letab kmmet miljonit kuupmeetrit.
ks osauuring keskendus Trifti jrvele Gadmeni orus Susteni kuru Berni-poolsel nlval. Jrv tekkis 1990. aastate lpul ja likas lbi tee Trifti mgionni juurde. Olukorra lahendusena rajati ahhetamapanev rippsild, mis on inspireeritud Nepali kissildadest. Sellest sai sedamaid vga populaarne turismiatraktsioon. Kohalik hdroenergiafirma Kraftwerke Oberhasli AG reageeris kiiresti ja taastas vana kisraudtee, millega huvilised saavad kergemini silla piirkonda. Nii et turistide huvi suurenes, ehkki liustiku taandudes ala maastikupildi ilu ilmselgelt kahanes.
Muidugi loob jrv hdroenergeetilise lisapotentsiaali, mille vimalikku kasutust modelleeritakse praegu mitme stsenaariumi alusel. Samas on selge, et mis tahes vesiehitis, niteks pais, kahandaks piirkonna turistlikku klgetmbejudu.
Olenemata sellest, kas otsustatakse jtta alles looduslik jrv vi hakatakse teda paisutama, tuleb arvestada kaljuvaringu vi jlaviiniga, kuna seni Trifti liustiku toetatud nlv muutub varem vi hiljem ebastabiilseks, samuti vib lahti murduda suur liustikukeel. Selline laviin vib omakorda phjustada jrves katastroofiliste tagajrgedega tusulaine. Niisiis rgib paisu rajamise poolt vimalus ohjeldada uputust ja toota elektrit, samas kaotaks paikkond oma veetluse matkajate jaoks.
Kike seda muudavad veel keerukamaks seadusandlikud ksimused, mis puudutavad omandust ja vastutust. Sestap nuab kogu muutuvate maastike aruka ja kestliku kasutuse probleemistik sstemaatilist ksitlust.



SNSF
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012