Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2012/10
Mis otstarve on linnuradaril?

Sellist seadet, nn. linnuradarit, mis kik linnud kokku loeb ja ra mrab, ei ole siiski veel leiutatud. Ent svimata raadiolokatsiooni meetodi peensustesse, on kasulik teada, et kui radari sihtmrgiks on lendavad elusolendid, siis radarikiire kaja intensiivsus oleneb temas sisalduvast veehulgast, putukate puhul ka kitiinkesta suurusest. Aerokoloogidele ehk lendavate elusolendite uurijatele valmistab aga tnini peavalu see, kuidas eristada radariekraanil linde nahkhiirtest ja putukatest. Iseranis suurt muret ja magamata id phjustavad tiivulised militaar- ja ilmaradarite operaatoritele.

Raadiolokatsiooni meetodi koos jlgimisseadme, nn. telemobiloskoobiga, patenteeris 1904. aastal saksa insener Christian Hlsmeyer. Seadmed said praktilise rakenduse teise maailmasja alguses, kui inglased paigaldasid oma idarannikule radarid, tuvastamaks Saksa rndelennukeid.

Paraku ei olnud esimesed radarid eriti lollikindlad, sest radariekraanidele ilmus ootamatuid kajasignaale, mida oli keeruline lennukijlgedest eristada. Sellised kummitused ristiti radariingliteks (radar angels). nneks teenis tollal hukaitsevgedes ornitoloog David Lack, kes 1945. aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklis seostas nn. radarimra rndlinnuparvedega. Oli sndinud uus uurimisvaldkond: radarornitoloogia.
Radarornitoloogia arengut on tagant tuganud vajadus vhendada riski, et linnud prkavad kokku lennukite, tuulegeneraatorite jms. Uuemad radarid registreerivad lindude tiivalgi sagedusi, vimaldamaks hilisema analsi kigus eristada linde taksonite ja suuruse jrgi, niteks vikesed vrvulised vi suured kurvitsalised.
Seega on tnapevane nn. linnuradar pigem kogenud ja hea optikaga linnuvaatleja. Radari eelised vaatleja ees ilmnevad siis, kui uurida lindude rndeliikumist (rnde suunda ja intensiivsust) laiemal alal vi mrata lendavate lindude krgust, lennu kiirust vms. Radar on asendamatu iste vaatluste ja halva nhtavuse korral. Niisiis oleneb radari t thusus kogenud radarioperaatorite koostst ornitoloogidega, kelle lesanne on liike kindlaks mrata ngemise ja kuulmise abil.
Levinuim linnuradar on mobiilne laevaradar, mis on seadistatud mobiilsele radarijaamale. Radarijaamal on paar prlevat antenni (vertikaalne/horisontaalne). Niisugune radar tuvastab vrvulisi paari kilomeetri ning suuremaid linde, niteks hanesid, kmne kuni kahekmne kilomeetri kauguselt. Alates 2012. aastast on Eestis kasutusel kaks linnuradarit: mobiilne jlgimisradar ning paikne impulss- ja pidevlaineradar (ROBINs 3D Flex).



Andres Kuresoo, ornitoloog, Eesti maalikooli teadur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012