Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2012/10
Miks seened on vrvilised?

Iga koolijts teab, misprast on lilled kirkavrvilised, kuidas see neile kasulik on. Aga seened? Vga paljud, vib-olla enamik suuremaid seeni on erksavrvilised; seeni on musti ja valgeid, kollaseid, punaseid ja lepea kikvimalikku karva. Aga misprast? Milleks see hea on? Neil nagu poleks ka lillede kombel vajadust kedagi ligi meelitada (peale mne vngelt haiseva erandi). Looduses on ju ldiselt igal asjal otstarve, kas siis saab olla, et seente peale on head vrvi raisatud lihtsalt niisama? Bioloogiatudengist sugulane kratsis sellist ksimust kuuldes kukalt, arvates, et see on ikka kll vga ja vga loll ksimus.

Kommenteerib mkoloog Erast Parmasto:

See on hea ksimus ja noorena otsisin minagi sellele teadusuuringutest vastust. Hiljem sai see ksimus vastatud kirjutises: Parmasto, Erast 1970. Miks seened on vrvilised. Eesti Loodus 21 (10): 609610. Midagi huvipakkuvat teaduskirjanduses selle ksimuse kohta lisandunud pole, ldiselt on asi juba kllalt selge. Keemiline tpsustus: paljude seente puhul on vrvilised hendid jkproduktid aminohapete (kllap peamiselt fenlalaniini) ikimikhappe snteesirajas (ingl. shicimic acid pathway).
Muuseas, arvamus, et looduses on ldiselt igal asjal otstarve, kuulub pigem religioossete uskumuste ja inimlike eelarvamuste kui teaduse valdkonda. Soovitan kigil huvi tunda Eesti Looduses siiani avaldatu vastu. Seda leida pole eriti raske.

Like lalviidatud artiklist:

Vi ehk on eredavrviliste viljakehade pigmendi lesandeks mingeid loomi ligi meelitada? Enamasti mitte: suur osa sellistest seentest (nit. mitmed NSV Liidu Kaug-Ida aladel kasvavad eredad nahkiselised, meilgi esinev verev karikseen jt.) levitab oma eoseid tuule abil. [---]
Meie tavaliste metsaseente vahekord putukatega, eriti kahetiivalistega, pole pris selge. Viljakehadest vabanevate eoste peamiseks edasitoimetajaks on tuul vi igemini: igasugune huliikumine. Eosed on niivrd kerged, et nad isegi pris maapinna ligi kasvavast seenekbarast maha ei lange: huvoolused viivad nad enne krvale ja kaugele. Vastavalt V. Tastuhhini 1932. aastal avaldatud rmiselt teravmeelsele, kahjuks aga edasise kontrollita ja edasiuurimata jnud hpoteesile on kbarseente eoste levitajaiks ka seeneussid kahetiivaliste (eriti seenessklaste ja seenekrblaste) vastsed. Nood toituvad seenelihast; vastse seedetrakti lbivad eosed tervelt ja idanemisvimelistena ning vib oletada, et vastsed kannavad eoseid edasi ja klvavad oma vljaheidetega mulda. Kui see hpotees on ige, pole seente ussitamine seenele kahjulik, pigem vastupidi. [---]
Paraku ei leia me seost erineva vrvusega seente ja nende ussitavuse vahel; nii pole ka siin vrvusel erilist thtsust.
Mingil mral levitavad lihakate viljakehadega seente eoseid ka teod (eriti nlkjad), nrilised ja mned teised loomad. Senised, kuigi veel pooljuhuslikud vaatlused ei vimalda aga sellega seostada seene vrvust. [---]
Jb le sna ebahuvitav vi lausa pettumust valmistav seletus: seente viljakehades leiduvad pigmendid on ainevahetuse jkproduktid, viljakeha seeneniite kokkukleepivad, nende seinu paksendavad vi sdavust (seenele kahjulike loomakeste poolt) vhendavad ained, mille vrvus iseloomustab kll pigmendi keemilist olemust, mingit thtsust seene elule sellel aga pole. Teiste snadega: enamiku seente vrvus pole allunud looduslikule valikule. Selle heks testuseks viks olla vrvuse sage ja suur varieeruvus he liigi eri eksemplaridel seente mramist raskendav asjaolu, mis niteks pilvikuid tundma ppiva algaja mkoloogi vib lausa meeleheitele viia.
Lpuks veel paar tika, mis vhemalt osa seente vrvuse thtsust selgitavad. Torikuliste tumedad viljakehad on pikese kes sna mitme (kuni 8) kraadi vrra soojemad kui mbritsev hk. Ilmselt tekitab see seene juures tusvaid huvoole, mis takistavad viljakeha allkljelt vabanevate eoste mahalangemist ja kannavad neid krgemale levimist vimaldavate huhoovuste meelevalda. Paljude kottseente eoskotid paiskavad eosed vlja pikese poole; siingi vib pigmentidel olla oma osa pikesesoojuse pdjatena. Mnedel seentel (eriti sklerootsiumidel ja risomorfidel) vib vlise kihi tume vrvus olla seotud vajadusega ekraniseerida kudet pikese (eriti ultraviolettkiirguse) kahjuliku toime eest. Nende nhtuste puhul pole aga niivrd thtis seene vrvus, kui pigmendi t u m e d u s.
Paraku on lalesitatus tunduvalt rohkem hpoteese, kaudseid jreldusi ja lausa oletusi kui korralikult jreleuuritud fakte ja seletusi.

Kommenteerib seenessklaste tundja Olavi Kurina:

Minu teadmist mda mitmesugused seentest ja seentes toituvad putukad, sh. seenessed jt. kahetiivalised, neid vrvuse jrgi kll ei vali. Munad munetakse seenele viljakeha sna varajases staadiumis, paljudel juhtudel juba siis, kui seen on alles sambla sees. Ka on seente vrvuse varieeruvus he liigi piires ja teisalt sarnasus eri liikide vahel liiga suur, et sellega valikuid phjendada.
Vrvus oleneb ju sna tugevasti ka kasvukohast: kas see on niiskem vi kuivem, pikesele avatud vi varjus jne. Kahetiivalised leiavad ja valivad seene lhna ehk lenduvate keemiliste hendite jrgi. Seda on testanud ka 1980. aastatel philiselt Karjalas tehtud teadusuuringud. Tuule ja tusvate huvooludega vrreldes on seeneusside kasu seeneeoste levitamisel ilmselt peaaegu olematu, sest vastsete tegevusraadius on vike. Seenes toitunud uss nukkub lhedal maapinnas ega vta ette suuremaid rnnakuid. On kll oletatud, et seeneussi sooltoru lbimine parandab eoste idanevust, aga siiani on see veel lbiuurimata teema.



VILLU ANVELT
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012