Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Limatnnikust lakkvaabikuni

Lahemaa seeni inventeeriti phjalikult 20082010 keskkonnaameti tellimusel, Lne-Virumaa haruldaste seente inventuuri kigus. Artiklis tutvustame Lahemaa rahvuspargile omaseid seenharuldusi.

Lahemaal tegid mkoloogid ksikuid uurimisretki juba 1950. aastatel. Siin on kinud Eesti looduseuurijate seltsi mkoloogiahingu kevad- ja sgislaagritest (1974, 2009), Baltimaade mkoloogide ja lihhenoloogide smpoosionist (1974) ning Euroopa X mkoloogiakongressist (1989) osavtjad. Kuus aastat tagasi alanud kaitsealuste seeneliikide seire raames jlgitakse Lahemaal mnede liikide kekiku.
Harulduste all meldakse siinkohal nii looduskaitsealuseid ja Eesti punase nimestiku liike, vriselupaikade, plis- ja vanametsa indikaatorliike, katusliike kui ka selliseid, kes ei kuulu htegi nimetatud kategooriasse, ent on sellegipoolest haruldased liigid, vrides antud kontekstis esiletoomist.

Limatnnik (Sarcosoma globosum) on ks omaprasemaid kevadseeni. Tema tnnikujuliste viljakehade vlisklg on pruun ja kortsuline. lapinnal on kausjas eoslava, mis puudutades tundub olevat otsekui veega tidetud paun. Limatnnik kasvab hmarates kuusikualustes (niteks Sipal, Eskul, Mustojal ja Jumindal).
Kui vahepealsete talvede ajal oli sageli plusskraade, leidis nii Lahemaal kui ka mitmel pool Luna-Eestis aset erakordne nhtus: viljakehad ilmusid vlja juba hilissgisel ja talvekuudel novembrist veebruarini. Samuti olid need aastad vga soodsad limatnniku viljakehade arvukusele: muidu nii haruldase seeneliigi viljakehi leidus kohati lausa sadade kaupa.
Samas polnud limatnniku viljakehi leitud aastaid. Ka mullu leidus paljudes varasemates leiukohtades vaid mni ksik viljakeha. Limatnnik on esimese kategooria looduskaitsealune liik, lisaks on ta ohualti liigina Eesti punases nimestikus, kuuludes ka vriselupaikade ja plismetsade indikaatorliikide hulka. Seent ohustavad lageraied ja metssigade tegevus, pinnase lessonkimine.


Teise kaitsekategooria seeneliikidest leidub Lahemaal niteks liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium). Tlvja kuju ja musti, kuni kmnekonna sentimeetri suuruseid viljakehi vib mrgata luiterandadel septembris. Liiv-maakeel armastab Lahemaal kasvada kukemarjaga hallidel luidetel, kukemarjanmmedel Mohni saarel ja rahvuspargi idaservas Vainupeal. Eesti punase nimestiku jrgi on liiv-maakeel ohualdis liik, keda kahjustab liivapinnase segikeeramine.
Teise kategooriasse kuuluv ja Eesti punasesse nimestikku eriti ohustatud liigina kantud khrikseen (Sparassis crispa) kasvab okasmetsades ja parkides nivalt maapinnal, kuid tegelikult on ta vanade mnnitvede alustel ja kndudel. Tema lillkapsast meenutavad viljakehad on keraja kujuga, lihakad ja ookerkollase vrvusega, rohkete harudega ja kuni poolemeetrise lbimduga. Khrikseene viljakeha lhn meenutab trpentini. Seene viljakehi vib leida augustist oktoobrini. Khrikseenel on Eestis kokku umbes kmme leiukohta. Lahemaa rahvuspargist on teda leitud Ksmust ja Tepelvljalt, samuti on ta levinud mitmel pool Viitna mbruses.
Lehise-spuravik (Boletinus cavipes) on lehiste all kasvav mkoriisaseen, kelle kahest Eesti leiukohast ks asub Lahemaal, Oandu ja Koljaku kandis. Ta kuulub puravikulaadsete seltsi.
Viljakeha kbar on kaneelpruuni vrvusega, jalg kollakaspruun ja vatjas-sametjas. Lehise-spuraviku kbara alakljel on kollased torukesed pruunikate nurgeliste pooridega. Seent vib leida augustis ja septembris. Lehise-spuravik on arvatud kaitstavate liikide teise kategooriasse ning on rmiselt ohustatud liigina kirjas Eesti punases nimestikus. Kuivrd tegemist on lehistega mkoriisat moodustava seenega, ohustab teda lehiste raiumine.
Teise kaitsekategooriasse, samuti meie punasesse nimestikku kuulub ka sellerheinik (Tricholoma apium), kelle viljakehad on oliivpruunika jala ja samavrvilise kbaraga. Hea eristustunnus on talle omane sellerilhn. Selle mkoriisaseene viljakehi vib leida liivastest okasmetsadest augustis ja septembris. Sellerheinikut ohustab lageraie. Tal on Eestis vaid ksikuid kasvukohti. Lahemaa rahvuspargis on seent leitud Ksmust.
Heinikute perekonda kuuluvatest haruldustest kasvab Lahemaal ka niteks hiidheinik (Tricholoma colossus), kelle hiiglaslikud, kuni mitmekmne sentimeetri suurused viljakehad on punakaspruuni vrvusega. Viljakehi vib leida septembris. Ohutegur on okasmetsade lageraie. Hiidheinikut on Eestist leitud vaid kolmel korral, neist kahel juhul Lahemaalt: 1959. aastal Kolga lhedalt, tpselt pool sajandit hiljem aga Oandu nmmemnnikust. Hiidheinik kuulub kolmanda kategooria kaitsealuste ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku rmiselt ohustatud liikide hulka
Soodsal seeneaastal leidub mnes Lahemaa mnnikus musta narmiku (Phellodon niger) viljakehi. See on kaitsealuste seeneliikide kolmandasse kategooriasse kuuluv ja Eesti punasesse nimestikku kantud ohualdis seeneliik. Musta narmiku viljakehadel on kbara lapind tavaliselt tumehall, mnikord ka must vi sinakashall, kasvav serv on valge. Kbara alapind on aga valkjashall vi tintsinine, vike tmp jalg must ja tugev ning viltjalt karvane.
Teistest narmikutest erineb must narmik pealt viltja, peaaegu karvase kbara ning lbilikes seeneliha musta vrvuse poolest. Selle lehternahkiselaadsete (Thelephorales) hulka kuuluva seene viljakehad vivad vrskelt lhnata nagu sibul vi tint, kuivanult see lhn kaob. Musta narmikut on Eestist leitud le paarikmne korra, eriti hsti tunneb ta end Saaremaal. Enamik leidudest ongi lnesaartelt, Lahemaa rahvuspargis vib musta narmikut kohata septembrikuus Ksmu metsades.

Lahemaa rahvuspargi nmmemetsadest vib heal seeneaastal leida teisigi rariteete, niteks kolmanda kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka kuuluvad ja punases nimestikus ohualtina mainitud hall hundiseenik ja pruunikas mtsnarmik. Mlemad liigid on kuivades vheviljakates nmme- ja palumnnikutes kasvavad mkoriisaseened, kes toimivad otsekui mullaprajad: maast vlja tungides kergitavad nad oma kbaraga les samblikke ja mahalangenud okkaid.
Halli hundiseeniku (Boletopsis grisea) lhikese srmejmeduse jala ja hele-hbehalli kbaraga (valgete pooridega torukesed selle all) viljakehi vib leida juulist oktoobrini. Hallil hundiseenikul on Eestis kokku paarkmmend leiukohta, neist ligikaudu pooled Lahemaa mnnikutes.
Pruunika mtsnarmiku ehk liiv-kampernarmiku (Bankera fuligineoalba) kbarad on pealt nahkpruuni vrvuse ja allakeerdunud servaga, kreemikat vrvi alapinnal paiknevad lhikesed narmad. Seent vib leida augustist oktoobrini liivastest nmmemnnikutest. Pruunikas mtsnarmik on Eestis umbes niisama haruldane kui hall hundiseenik, Lahemaal kasvab teda muu hulgas Sagadi ja Oandu mbruses.
Sinipkk (Gyroporus cyanescens) on ohualti liigina Eesti punase nimestiku seen, kelle viljakeha on sinepikollase jala ja kbaraga. Tarvitseb vaid sinipka viljakeha katsuda vi ligata, kui see vrvub kohe tintsiniseks. Tegemist on mkoriisaseenega, kelle viljakehi neb augustis ja septembris. Sinipkk kasvab nmme- ja palumnnikutes, vahel lausa rannaliival, ohutegur on lageraie. Eestis on teada umbes 15 sinipka leiukohta, Lahemaa rahvuspargis on teda leitud Oandult ja Ksmust.
Eesti punases nimestikus ohulhedase liigina kirjas oleva Raveneli peniseene (Mutinus ravenelii) viljakehad on kigest mnesentimeetrise lbimduga ning kuni kmmekond sentimeetrit pikad. Seene viljakeha tipp on karmiinpunase vrvusega. Raveneli peniseen kasvab inimese mjutatud paikades: aedades, uedes, prahihunnikutel. Eestist on teada kuus leiukohta, neist pooled Lahemaa rahvuspargis, niteks 2009. aastal kasvas seen paaril Juminda kla taluuel, eelmisel sgisel aga Ksmu meremuuseumi keldriukse ees.

Seni kirjeldatud seeneliigid kasvavad valdavalt maapinnal. Seevastu esimest korda Eestis kirjeldatud haavants (Junghuhnia pseudozilingiana) kasvab hoopis he teise seene haavataeliku vanadel viljakehadel. Tema kreemikasvalgeid, mnikord ka valge vi pruunika vrvusega heaastasi viljakehi vib leida juulist novembrini vanadelt haabadelt, mida haavataelik on varem lagundanud. Haavants on kogu Phja-Euroopas haruldane. Ta on kolmanda kategooria looduskaitsealune liik, kantud Eesti punasesse nimestikku ohualtina, ksiti peetakse teda vriselupaikade indikaatorliigiks.
Plismetsade indikaatorliigi lhetmaku (Rhodonia placenta) liibuvad viljakehad on kirsiie vi lheroosa vrvusega. Viljakehi vib leida sobivalt substraadilt laane- ja salumetsadest juunist septembrini. Tunamullu oli lhetmak endale elupaigaks valinud Tartu kesklinnas Barclay pargis kasvava halli phklipuu elustve [2].
Seen on Eestis haruldane, teda on leitud peamiselt Ida- ja Luna-Eestist, ka Ruhnu saarelt, kokku umbes paarikmnel korral. Lahemaa rahvuspargis on lhetmakut mrgatud rohke lamapuiduga vanades metsades Mustojal.
Plismetsade ja vriselupaikade indikaatorliikidest torikseeni leidub Lahemaal teisigi, neist roosa pess ja lakkvaabik on ka Eesti punases nimestikus. Roosa pessu (Fomitopsis rosea) viljakehad on mitmeaastased: viljakehale kasvab igal aastal juurde uus torukesekiht ja lugedes kokku kihtide arvu, saamegi teada viljakeha vanuse. Viljakehad on enamasti 47 cm suurused, kvad, pealt mustjaspruunid ja alt roosaka vi lillaka vrvusega.
Roosa pess kasvab enamasti lamavatel kuusetvedel palu-, laane- ja salumetsades. Liiki leidub Eestis harva, peale Hiiumaa pole teda lnesaartelt mujalt leitud. Lahemaa rahvuspargis eelistab roosa pess kasvada Altja, Mustoja, Oandu ja Koljaku metsades, kus leidub talle sobivaid elupaiku.
Lakkvaabik (Ganoderma lucidum) on torikseen, kellel on oluline thtsus Hiina rahvameditsiinis: arvatakse, et sellest valmistatud ekstrakt ravib peaaegu kiki haigusi ja muid hdasid ning pikendab eluiga [1].
Lakkvaabikut leidub Eestis kohati, niteks Kirde-Eestist pole seda seent seni veel leitud. Talle meeldib kasvada niiskemates metsades sanglepal ja sookasel, mnikord ka teiste lehtpuude tvedel, vahel ka kuusekndudel, harvem teiste puuliikide lamatvedel. Lahemaal on lakkvaabikut leitud mitmest kohast: Altjalt, Mustojalt, Vergilt, Pedassaarelt, Vihulast, Koljakult ja Leesilt.

Viimase poole sajandi vltel on Lahemaa rahvuspargi seente uuringud toonud ilmsiks hulganisti seenharuldusi kokku sadakond liiki. Arvestades seente viljakehade tekke ja leviku suurt tundlikkust kasvukoha iserasuste, ilmastikuolude ja muude looduslike tingimuste suhtes, pole harulduste arv Lahemaa rahvuspargi rmiselt seenerikastes kasvupaikades veel kaugeltki lplik. Uurimist jtkub siin veel aastakmneteks.


1. Salo, Pertti jt. 2007. Phjala seeneraamat. Tallinn, Sinisukk.
2. Sell, Indrek 2010. Uus seenharuldus sdalinnas. Eesti Loodus 61 (6/7): 333.


Autorid tnavad keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitsebioloogi Katrin Jrgensit koost eest haruldaste seente inventeerimisel Lahemaa rahvuspargis.

Indrek Sell (1983) ja Kuulo Kalamees (1934) on mkoloogid, ttavad Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudis. Aastatel 20082010 uurisid Lne-Virumaa haruldasi seeni, nnda avastati Eesti mkofloorale mitu pnevat liiki.



Indrek Sell, Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012