Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
metsade kuivendamine EL 03/2004
Metsakraavidel on ka pahupool

Ma ei ole nii vana, et viksin teid petada, aga midagi on mu silmad ninud ja krvad kuulnud.


1948. aastal kehtestati Vrska kandis kolhoosikord, nagu mujalgi. Hakkas juhtuma mndagi. Enamik talumeestelt ra vetud hobuseid suri juba esimesel talvel kolhoositallis nlga, kevadiseks knniajaks toodi politruki saatel pllule esimene lrisev ratastraktor, mis plvis imetlust eriti laste silmis. 1952. aasta suve hakul raputas siitkandi klarahvast uus sndmus: kolme Stalinetsi jrel veeti suurt kraaviatra lbi metsade ja lohkude Karisilla oja poole. Meie, poisid, kndisime karjana adra jrel, igaks tahtis uhke kraavi niiskele phjale jtta oma jalajljed.

Vgevad masinad roomasid lbi oja: kalad ulpisid mudases vees, kust traktorimehed neid ksitsi vlja korjasid, oma osa saime meiegi. Kraavis algul vett ei olnud, aga kui see jrgmisel kevadel tuli, vajusid liivased kraavikaldad alla ning tulvavesi kandis oja lammile tmmatud kraavi peaaegu 50 meetri ulatuses servani liivasetteid tis. Ka allavoolu jnud oja phi kattus liivakate setetega, need matsid kinni lhikonna vrengud, kalarikkad svikud. See oli suure stalinliku looduse mberkujundamise algus.

Elu on edasi linud, oleme enda arust vgevamad kui kunagi varem. Aga siiski sedavrd rumalad, et ei mista veel tie selgusega looduses toimuva seadusprast kulgu.


Kraavidel on mitu palet. Metsi ja plde oleme kuivendanud tohutu suurtel aladel, uurimata ja isegi huvi tundmata, kuidas see mjub niteks vee-elustikule.

Loomulikult on kuivenduse phitaotlus suurendada metsade juurdekasvu vi pldude saagikust, rajada juurdeps seni kttesaamatule varandusele. Kraav iseenesest on ka uus koton, mis suurendab antud ala eriilmelisust, ka selle liigirikkust. See on ju tore.

Ent teiselt poolt vaadates: kraavid tkeldavad ulatuslikke elupaigalaamu (rabad ja siirdesood, metsad jm.), phjustades muutusi nende alade eripras. Teisenevad kogu piirkonna hdroloogilised tingimused: kaovad soo- ja soometsaalad, hvivad looduslikud vee valgumise ja ravoolu sngid, phjustades nii elupaikade kui ka liigilise koosseisu suuri muutusi.

Mnedki plise ilmega metsad, seejuures madalsoo- ja siirdesoo- ning vga produktiivsed lodu- ja lammimetsad, on senini psenud raietest ligipsmatuse tttu.

Sageli ongi praeguse metsakuivenduse phieesmrk rajada vljaveoteid (niteks Armioja lemjooksu metsades Hiiumaa keskosas). Paljudel juhtudel on ka suurem osa metsakuivenduse rahast kulunud teede ja kraavitruupide korrastamisele. Olen seda meelt, et siin maksame juba ette livu rile, lastes aadrit oma phjavee varudest, meie looduse vereringest, ning loobudes vimalusest silitada veekogude liigiline mitmekesisus, mille hilisem taastamine on ksitav.

Maaparanduse statistiliste andmete 1993. aasta levaates on eldud: Mrgime, et Eesti maaparandajate poolt kaevatud kraavide pikkus knib korra mber maakera ja kui aastakmnete jooksul rajatud drenaa hte rivvi asetada, ulatuks see Maalt Kuule.[3]

Kogu maailmas on tehisveejuhtmeid kavandatud selleks, et saavutada maksimaalne veelbilaskevime [1]. Paraku ei ole see eesmrk koosklas veekossteemide normaalse arenguga, kahandab phjaveevarusid ning rikub vooluvete hdroloogilise reiimi. Kahest viimasest kirjutasin Eesti Looduse 2002. aasta novembrinumbris ja mulluses veebruari/mrtsinumbris. Seekord keskendun sellele, kuidas mjustab kraavitamine vee-elustikku.


Kui ojakesest saab kraav. Je vi ojakese kraavitamisel (kanaliseerimisel) lheneb voolusngi pikkus ning suureneb vee rajuhtimise kiirus: saame tlikast liigveest khku lahti. Kaevates veel rohkesti lisakraave, langetame pinnavee soovitud tasemele.

Aga mis juhtub endise je vi oja kossteemiga? Voolusngi lhenedes ja svikute kadudes kahaneb tugevasti veekogu isepuhastusvime. Lisakraave kaevates me kll suurendame voolusngide ldpikkust koguni mitu korda, paraku psib enamik kraave suurema osa aastast kuivana, ainult suurveeaegu tulvab vesi sealtkaudu eesvoolude poole, kandes endaga kaasa setteid ja muudki kraavidesse kogunenut. Vheneb pinnases filtreeruva vee kogus, seega ka puhastunud vee hulk, mis toidab allikate vahendusel veekogusid.

Kui kraavis psibki vesi aasta ringi ja kanaliteks kujundatud eesvoolud jvad veerikkaks, on nad siiski helbalised, neis pole vimalusi mitmekesisele vee-elustikule. Pealegi ei sobi need paljudele liikidele tugevasti muutuva veereiimi tttu: kord on vett palju ja vool vimas, siis, eesktt suviti, jvad vhiurud kuivale ja lutsu selg veest vlja. Paljudel juhtudel on phjareljeef sedavrd hetaoline, et ei jagu varjepaiku lepamaimule ega kiili vastsele, jevhist vi -forellist rkimata.


Setted on olulisimaid voolusngi kujundajaid, mjutades nii suurel mral veekogude phjaloomastiku koosseisu. Suur osa metsakraavide setteid uhutakse eesvooludesse, sageli liigirikastesse looduslikesse veekogudesse. Need setted vivad kilomeetrite pikkuselt katta voolusngi phja, tites selle lohud ja svikud. Nii vhenevad paljude liikide, sealhulgas jevhi varjevimalused. Kergesti liikuvad liivased setted matavad enda alla jephja elustiku, teiste hulgas ka karpide kolooniad. Eriti tugevasti on selle tttu kahanenud paksukojalise jekarbi populatsioonid enamikus Eesti jgedes.

Kui kaevetde ajal ja paari jrgmise aasta jooksul uhutakse eesvooludesse suurem osa raskematest setetest, siis hiljem hakkavad kraavid tootma orgaanilisi setteid peaasjalikult taimestiku kdunemisel tekkivaid laguaineid. Kahjuks pole sellest tulenevat koormust phjalikult uuritud, saame arutleda vaid thelepanekute le. Hiiumaa veekogusid uurides hakkas paiguti silma taimestiku vohamine kraavides ja ka suuremates nn. eesvooludes jgedes ja ojades. Luguse jel, valgusele avatud piirkonnas ulatus kaldavndis kasvavate taimede mass hel ruutmeetril hest-kahest kilogrammist (tarnad, konnaosi) kuni 1015 kilogrammini (pilliroog, hundinui). Puistu varjus on taimestik hre vi puudub hoopis, kuid siin on oma osa puudelt varisevatel lehtedel, mille mass suure liituvusega kaldapuistutes ei j oluliselt maha roostike toodangust. Kui suure osa sellest ttavad mber lagundajad, milline osa allub oksdatsiooniprotsessidele, kui palju ladestub orgaaniliste setetena veekogu phja ja selle kallastele ning kui palju sellest kantakse jrvedesse ja merre, oleks vaja phjalikumalt uurida (selleks meil uurimisasutused ongi!).


Vooluveekogude isepuhastusvime ja nende eriilmelisus on inimtegevuse tttu oluliselt hiritud: kanaliteks ja kraavideks muudetud voolusoontel on tugevasti vhenenud vi puudub ldse vime setteid voolusngist vlja viia ja biogeene veest ning veekogust eemaldada. Kui looduslikud veekogud paigutavad setteid mber ja ladestavad neid suurvee aegu luhtadele, siis kraavides ja kanalites ei tuse vesi le kaldavallide isegi krge veetaseme korral. Setted kas uhutakse jrvedesse, jgedesse ja sealt edasi merre, vi ladestuvad tiheda taimestikuga kaldaservadele ja voolusngi phja. Toitainerikka kihi paksenedes hakkab suurtaimestik vohama. Taimse massi aeroobse ja anaeroobse lagunemise ning mberttamisega detritofaagide ahela kaudu kaasnevad sageli soovimatud muutused kogu veekogu kossteemis, phjustades selle liigilise mitmekesisuse vhenemise (koosseis vaesub). Kraavid kasvavad kinni, orgaaniliste setete lagunemisega kaasnevad nhtused svenevad. Sellised vooluveekogud ei sobi liigirikastele ja samal ajal produktiivsetele kooslustele.

Seda ei soovi inimene ise, see ei ole otstarbekas ka looduse normaalse arengu seisukohalt.


Valgustusreiimi muutused. Kraavides vohav suurtaimestik matab kinni veepeegli. Sellega kaob vimalus vetikate ja zooblanktoni arenguks. Kanaliseeritud vooluveekogudes on vetikate mass sna vike. Looduslikes ojades ja jgedes leidub neile sobiv keskkond vaikse vooluga svikutes ja jesoppides. Planktonorganismid on ka ks jgede kalastiku rikkuse eeldusi. Ilma nendeta ei saa areneda kalamaimud. Vee-elustikul aitaks taastuda isegi kraavide suvine niitmine: madalas ja peaaegu seisvas kaldalhedases vees hakkab siis arenema plankton, mis aitab toidunappuses kngu jnud maimudel kosuda ja paljudel neist kalakski kasvada.

Hooletusse jetud kraavides vallanduvad protsessid, mis kahandavad vee-elustiku liigirikkust ja muudavad tunduvalt selle koosseisu. Kallaste vsastumine loob soodsad vimalused kobrastele, kes suure mnuga rajavad vesiehitisi ja kaevavad urge, hutavad vett, ujutavad le pllu- ja metsamaid, loovad vriselupaiku. Valgeselg-kirjurhni kksatuse ja musta toonekure klbina peale hiilib kohale loodusesber. Temale see meeldib, ei meeldi aga maaomanikule ja ksitav on kopra mberkujundav tegevus ka kogu veekossteemi seisukohalt.

Looduses ei toimu miski asjata, mttetult. Seal, kus tekivad vimalused elule, see ka areneb; kus kaovad elutingimused mingile liigile, see ka kaob, kuid samas tekivad vimalused teistele. Inimene, kes on looduses vga palju toimetanud, ei aima sageli, mis juhtub prast tema suurejoonelisi ettevtmisi.


Kuhu kaovad kalad ja vhid? Kalastiku ja jevhi levikuala vhenemine, paiguti tielik kadu saab sageli alguse veekogu geomorfoloogiliste tingimuste ja hdroloogilise reiimi rikkumisest. Paraku ei toimi see seos otseselt, vaid paljude, esmapilgul thtsusetute parameetrite kaudu.

Teame, et vhivarud kahanesid meil vhikatku tagajrjel. Ent prast katku viksid vhivarud kiiresti taastuda, ometi ei toimu see kaugeltki nii kiiresti, kui sooviksime. Ja mis veelgi olulisem, paljud ajalooliselt vhirikkad veekogud on minetanud oma eeldused: vahepeal on suurenenud settekoormus ja kadunud varjed, haja- ja punktreostus on rikastanud vett biogeenidega (vetusainetega); kinni kasvavates voolusoontes napib vett ja hapnikku jne.

Paraku on ka kraavitamisel esmapilgul lausa thtsusetuna nivaid tagajrgi. Niteks, kuivendusssteeme rajades loome tingimused vee jahtumiseks: madala ja vhese veega ning nd ka allikavaestes kraavides jahtub vesi kiiresti juba esimeste klmadega. Pakane klmutab need phjani. Sellel on suur mju jevhi taastootmisele. Selgitan lhemalt.


Jevhi sigimisedukus oleneb vee temperatuurist. Jevhk paaritub umbes kolme ndala vltel sgiseti septembris-oktoobris, kui veetemperatuur langeb alla 10 kraadi. Emane jevhk koeb marjaterad (munad) keskmiselt poolteist ndalat prast paaritumist. Kudemise ajal viljastatakse munad emase pearindmiku all olevast spermatofoorist eraldunud spermatosoididega. Marjaterad kinnituvad limanrmetest erituva lima abil laka ja selle alapoolel paiknevate jalakeste klge, kuhu jvad 68 kuuks.

Marja arengus eristatakse mitmeid etappe, millest esimest on nimetatud kriitiliseks. See kestab ligikaudu 150 kraadpeva (pevade arv korrutatud vee temperatuuriga), mille jooksul kujuneb vlja blastoderm. Sel ajal on muna vga tundlik mehhaaniliste ja ka keemiliste mjutuste suhtes (siis ei ole soovitatav vhki ka mber asustada). Seega on vga oluline, et vesi kiiresti ei jahtuks. Vhk muneb enamasti 3,76,5-kraadises vees [4] ja muna hakkab hsti arenema temperatuuril pisut le kolme kraadi. Kui vesi jahtub prast munemist kiiresti alla kolme kraadi, pidurdub muna areng ja mari vib hukkuda teiste keskkonnamjude tagajrjel.

Prast blastodermi vljakujunemist algab muna arengus kolm-neli kuud kestev seisak diapaus, mille jooksul ei toimu olulisi muutusi. Sel ajal on muna keskkonnatingimuste suhtes vastupidav, talub ka madalat temperatuuri. Kevadel veetemperatuuri tustes kivitub taas kiire areng, mis lpeb marja koorumisega [4]. Muna arengu esimesel ja ka viimasel kiire arengu etapil on see tundlik ka hapnikupuuduse suhtes.

Maaparandusele allutatud viksemad veekogud ja kraavid on suures osas jevhile klbmatud kahel phjusel: sgiseti jahtub vesi kiiresti ning rohke orgaanilise sette lagunemine tekitab hapnikuvajaku.

Viksime ka elda, et thja sellest vhist kui paljud meist tnapeval seda ldse ninud ja maitsnud on! Ent jevhk on meie mageveekogude kossteemi aineringes ks thtsamaid llisid. Ta on he osa veekogu bioproduktsiooni ja detriidi ttleja, olles ise samal ajal paljude rvtoiduliste kalaliikide ja imetajate naaritsa, saarma ning viimastel aastakmnetel Eesti veekogudel laialt levinud mingi toiduobjekt. Vhi olemasolu ja ohtrus on veekogu tervisliku seisundi olulisimaid nitajaid: ta on veekogu kossteemi normaalse talitluse, liigilise mitmekesisuse ja suure tootlikkuse eeldus. Seetttu peaksime osutama sellele liigile tunduvalt suuremat thelepanu, kui me seda seni teinud oleme.


Kobras ei asusta ksnes meie jgesid, sest oleme loonud talle sobivad elutingimused ka mujal. Just kraavid loovad koprale vimaluse tegevuseks, mis varem polnud samas piirkonnas meldav. Kobras mitte ainult ei ela kraavis, vaid ta ka tegutseb seal: tekitab leujutusi ja taastab sel kohal enne kraavitamist olnud mrgalasid. Meile ei meeldi, et keegi taastab vana korda, et keegi pab taastada sotsialismiaegset vi mingit jajajrgset maastikku. Me tahame, et kobras austaks meie hiskondlikke kokkuleppeid seadusi.

Vhemalt pooled kopraisandad peaksid istuma kinnipidamiskohtades, sest nad ei ole taotlenud ei vee erikasutusluba (kuigi paisutavad veekogusid le 30 cm), ega raieluba (kuigi rstavad kalda veekaitsepuistuid). Mni koprapesakond on ehitanud meetri ja isegi poolteise meetri krgusi paise, tkestades sellega kalade vaba liikumist, ja mitte kski neist pole tellinud keskkonnamjude hinnangut

Pole midagi parata, kobras elab loodusseaduste jrgi ja looduse poolelt vaadatuna on ta igel teel. Meie ise oleme talle tpllu ette valmistanud.

Aga me saame ka asja parandada, kujundades kuivendusssteemid selliseks, et piirkonda mahuvad elama nii koprad kui ka muud vee-elukad, ning samal ajal toimivad kraavid ikka veejuhtmetena. See nuab kuivendustde projekteerijailt hoopis laiemaid ja sgavamaid teadmisi, mis haaravad ka koloogiat. Looduse vastu ei saa juga, ent temaga kokkuleppele aitab mistus.


1. Alekand, Koit; Timmusk, Toomas 2002. Vooluveekogude maastikukoloogiline kitlus. Eesti Pllumajanduslikool, EP veemajandusinstituut, Projekteerimisbroo Maa ja Vesi AS, Tartu.

2. Фeдотов, B. P. 1993. Paзведение paкoв. Caнкт-Пeтeрбург: 107.

3. Kirst, lo 1993. Maaparandus arvudes. Eesti Vabariigi Pllumajandusministeerium. Maaparandus, Tallinn: 6471.

4. Maжилис, A. A. 1979. Эмбриональное paзвитие широкопалого paкa. Биология peчных paкoв водоемов Литвы. Moсkвa: 2940.


Nikolai Laanetu (1946) on zooloog, uurib veeliste ja poolveeliste imetajate bioloogiat ja elutingimusi.



Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012