Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppenud keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi tänavuses teises taotlusvoorus laekus elektroonilise infosüsteemi KIKAS kaudu kokku 896 taotlust kogusummas 61 637 243 miljonit eurot.
Populaarseim programm oli tavapäraselt keskkonnateadlikkus, kuhu koos keskkonnateadlikkuse maakondliku programmiga esitati kokku 389 taotlust kogusummas ligi 5 miljonit eurot.
Keskkonnateadlikkuse programm, mille eesmärk on kujundada Eesti elanike väärtushinnangud ja käitumisharjumused keskkonnasäästlikuks, on olnud populaarne juba mitmeid voore, moodustades ka seekord peaaegu poole esitatud taotluste arvust.
Suuremad toetussoovid olid veel veemajanduse programmis ja atmosfääriõhu kaitse programmis, vastavalt 19,2 miljonit eurot ja 117 taotlust ning 18,7 miljonit eurot ja 65 taotlust.
Piirkonniti laekus kõige rohkem taotlusi Tartu- ja Harjumaalt ning kõige vähem esitati neid Hiiu-, Põlva- ja Raplamaalt.
KIK kontrollib taotluste vastavust finantskorrale ja keskkonnaministri määrusele, mis reguleerib toetuste andmist, ning edastab seejärel nõuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks keskkonnaministeeriumile. Keskkonnateadlikkuse maakondlikud taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks maakondlikele töörühmadele. Lõpliku otsuse taotlusvoorul osalenud projektide rahastamise kohta teeb KIK-i nõukogu eeldatavasti novembri lõpus.
Keskkonnaprogramm toetab projekte üheteistkümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus. Neile lisandub maakondlik programm, mis koosneb eelnimetatud valdkondade väiksemamahulistest projektidest.