Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2012/9
Vrikad ja eakad unapuud meie aedades

Vanad puud ja unasordid on osa meie ajaloost, puid hooldades saame ksiti maitsva tasu rikkalikuma saagina. Seetttu tasub vanu unaaedu hoida.

Vanad puud ja sordid. Puuviljade, sealhulgas unte ha intensiivsema tootmise tttu keskendutakse ennekike uutele sortidele, mis oleksid saagikad ja tarbijale meelt mda. Vanad unapuuaiad ja -sordid jvad seega tagaplaanile, aiad rohtuvad ning puud sammalduvad, hbuvad ja lpuks surevad. Vananevate unaaedade ja -sortide kui elava ajaloo hoidmine on aga oluline, et tagada geneetiline mitmekesisus, laskmata vrtuslike omadustega sortidel hbuda.
Saksamaal pratakse vanadele unaaedadele erilist thelepanu, pidades silmas eesktt geneetilise ressursi ning loodusliku floora ja fauna alalhoidu. Need alad on tnapeval kasutusel avalike puhkealadena ning neid nimetatakse puuvilja-aasadeks (Obstwiesen).
Uuringute jrgi on puuvilja-aasadel pika aja jooksul vlja kujunenud neile ainuomane taimede ja loomade liigiline koosseis, mis on seetttu eriti vrtuslik. Seda tpi aladel kasvab ja elab le saja taime- ja loomaliigi, kusjuures pesitseb ligi 30 liiki linde. Puuvilja-aasade ajaloolise ja keskkondliku thtsuse tttu on Euroopas ts mitu projekti, mille siht on hoida ja taastada vanu unaaedu.
Enamik Euroopas aretatud unasorte prineb 19. sajandist, kui puuviljakasvatus hoogustus ja taotleti vimalikult suurt saaki. Ilusa ja rikkaliku saagi nimel ji unte kvaliteet sordiaretuses tagaplaanile.

Praegusajal on konkurentsivime tagamise phieeldus unte tervislikkus, sest selliseid vilju eelistavad tarbijaid. Biokeemiliste analside phjal sisaldavad vanad sordid rohkem C-vitamiini ja on seega tervislikumad kui uued. Vanemate sortide eelis on ka suurem bioaktiivsete ainete sisaldus ja antioksdatiivne aktiivsus.
Saadud tulemused on olulised sordiaretuses, kus vanad sordid on uute, parema kvaliteediga unte aretamise lhtealus. Hdavajalik oleks valikut suurendada nii uute kui ka vanade sortidega, sest sortide hulka, mille leiame meie suurte kaubanduskettide puuviljalettidelt, vib enamasti les lugeda vaid he ke srmedel. See nitab, et suurtootjad viljelevad vheseid sorte ning tarbijate valikuvimalused ja maitse-eelistused on seetttu piiratud.

Vanade puude hooldus Jaan Tnissonile kuulunud unaaias. Eesti maalikoolile kuulub Tartu klje all Eerikal asuv vana unaaed, mille rajasid vennad Tnissonid arvatavasti 1928. aastal tootmisaiana. Kuigi Tnissonide omaaegsest aiarist on ndseks alles ksnes vike osa, vrib see vana unaaed thelepanu ja hoolt kui meenutus Eesti riigi ja aianduse ajaloost. Aias kasvab siiani tuntud vanade sortide Liivi sibulun ja Paide taliun puid.
Vanade unapuudega mberkimisel vib aluseks vtta kaks arusaama. Pika aja jooksul on unaaias kujunenud looduslik tasakaal, mida ei tasuks rikkuda. Samas tuleb aga arvestada, et aed-unapuud ei ole looduslikud puud: inimene on sekkunud, vttes tarvitusele pookealused, kujundanud vra ja vetanud. Seega vajab selline aed jrjepidevat hooldust.
Vaibuva elujuga puude kasvu soodustab sanitaar- ja harvenduslikus: see tagab valmivate viljade parema valgustatuse ja aitab ra hoida haigusi ning trjuda kahjureid. Likustid on soovitatav teha vaid nii palju kui vaja, et ergutada uute viljakandvate okste kasvu. Tuleb tingimata arvestada, liigne likamine soodustab vesivsude vohamist ja rikub puude fsioloogilist tasakaalu.

Maalikoolis tehtava uurimist siht oli muu hulgas vlja selgitada, kuidas unapuu vra harvenduslikus mjutab puu looduslikku tasakaalu ja selle kaudu unte kvaliteeti, sealhulgas maitseomadusi, tervislikkust ja vlimust. Likamise eesmrk oli suurendada vra valgustatust, et peatada alumiste okste suremine. Samuti eemaldati juba surnud vraharud.
Sanitaar- ja harvenduslikus mjutab nii puude toiteelementide omastamist kui ka unte biokeemilist koostist. Ilmnes, et likamine soodustas puu kasvu ja mjutas maitseparameetreid: vhenes hapete ja suurenes suhkrute sisaldus. una maitseomaduste hindamiseks kasutatakse suhkrute ja hapete suhtarvu: mida suurem on suhtarv, seda magusam on un. Uurimusest selgus, et hoolimata suhkrute ja hapete sisalduse muutusest likamise jrel ei mjutanud need statistiliselt oluliselt suhkrute ja hapete suhtarvu ehk una maitset.
Peale maitse on oluline unte tervislikkus. Ligatud puudelt korjatud unte viksema fenoolisisalduse vis tingida vrsete tugevam kasv likamise jrel ning lehtede suurenenud lmmastikusisaldus. Fenoolid on taimekudedes leiduvad bioaktiivsed hendid, mille ks allrhmi on eri taimeosadele roosat, punast vi violetset vrvust andvad antotsaanid. Samuti mjutavad need hendid mrkimisvrselt unte antioksdatiivset aktiivsust. Seega vib elda, et esimestel aastatel prast vralikust unte tervislikkus vhenes.
Peale maitseomaduste ja tervislikkuse vaadati ka unte vlimust, sealhulgas vilja massi, viljaliha ja koore vrvust. Ootuspraselt leiti, et likamine suurendas una massi, seejuures sordil Liivi sibulun koguni 60% ja Paide taliunal 14%. Sordile Paide taliun on tunnuslik viljaliha punakas vrvus, kuid likamine vhendas selle tooni eredust.
Vralikus mjutas ka unte vlist vrvust, mis on seotud pikesevalgusega. Eesktt soodustas vra harvendamine unte vrvumist sordil Paide taliun. Seevastu Liivi sibuluna viljad kasvasid rohekamad, seega hoogustus likamise jrel puu kasv moodustus rohkelt vesivsusid , kuid saagi valmimine pidurdus. Sellest vib jreldada, et mitte alati ei pruugi vra harvendamine mjuda saagi vliskvaliteedile positiivselt: mju suund oleneb eesktt sordi omadustest.

Kokku vttes: hoolduslikus vhendas esimestel aastatel unte tervislikkust, kuid suurendas puude elujudu. Loodame, et ligatud puude fsioloogiline tasakaal taastub jrgmistel aastatel ja saagi kvaliteet paraneb ning hooldatud puud kestavad veel palju aastaid.
Seega soovitame kanda hoolt ka vanade unapuude eest. Kui hoiame alles vanu unaaedu vi kas vi paari armastatud unapuusorti, ei saa paljud head mlestused ega maitseelamused hbuda. Miks mitte nha veidi vaeva ning teha aeg-ajalt hoolduslikust, mis tagab puu eluju ja pideva saagikuse ning samas annab tulevastele plvedele edasi tkikese meie esivanemate elu- ja ajalugu.

Reelika Rtsep (1987) on Eesti maalikooli doktorant.
Kadri Karp (1958) on Eesti maalikooli aianduse professor.
Ele Vool (1975) on Eesti maalikooli aianduse lektor.



Reelika Rtsep, Kadri Karp, Ele Vool
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012