Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2012/9
Roosa tirts

Esimese augusti htul, prast jrjekordset vihmahoogu mrjas rohus veetilku makrotades torkas htkki rohurohelisel foonil silma ks erksavrviline tpike. Lhemal uurimisel osutus see pisikeseks,vaevu le sentimeetri pikkuseks tirtsuks. Aga kui seni nhtud suuremad vi tillemad eri liikidest tirtsud on ikka tavapraselt olnud oma keskkonda sulanduvalt rohelist, pruuni vi hallikat tooni, siis seekord silmatud tirts oli hoopistkkis teistmoodi: erkroosa, nii roosa kui miski vi keski leldse olla saab. Sellist vrvi rohutirtsu minuarust ei peaks ldse olemas olema kui, siis ehk lelupoe vitriinis vi multifilmis, mitte priselus. Aga ometi ta oli.

Hetke mttevlgatus haruldasest vi koguni senitundmatust liigist kustus kll kohe: nii thelepanuvrt vrvi putukaliik vaevalt olnuks seni avastamata, pealegi oli ta samasuguste, aga iget vrvi tirtsude hulgas ainuke srane. Ja lepea et et sellist vrvi ihuga putuk viks eduka liigina eksisteerida, peaks ta kestaalune kllap pulbitsema kas kantaridiinist vi miskist muust vngest mrgist, mida tirtsudel teaduprast ju ei ole.

Mnikord vivat ka heinakuhjast nela leida. Tsi ta on. Juhtus, et paar peva hiljem tegin tuttavale rohumaale jlle asja. Koht oli meeles ja sealsamas ta ikka veel oligi. Pisut ehk suurem ja tumedam, vahest lillakamgi, kasvatanud viksed tiivalestad, muidu aga ikka tema: roosa mis roosa. Meelele tkkis mitu vastuseta ksimust. Kas valet vrvi isendeid tuleb putukate hulgas ette tepoolest nii haruharva, kui me neme, vi see vaid tundub nii, kuna eriprased isendid vist satuvad tavalisest kiiremalt kellegi toidulauale. Mis viks olla sellise vrvusanomaalia phjus? Kui esimesel kohtumisel kaalusin ka vimalust, et nhtu viks vast olla vaegmoondega putuka kestumisaegne ajutine roosa ihu periood, siis kummatigi osutus roosa vrv psivaks.
Aga sel lool on varuks ka hmmastav epiloog. Sellessamas paigas (Jrvamaal Nurmsi klas) taas 27. augustil ringi vaadates hakkas tpipealt samas kohas silma jllegi miskit roosat, mis sedapuhku osutus minu arust priselt ebatavaliseks lutikaks. Taas umbes sentimeetri pikkuseks. Kuigi tean, et lutikaliikide seas ka punaseid ette tuleb, tundus tolle punaroosa vrv ometi tavatu. Kas siis vis roosat vrvi phjustav tegur peituda keskkonnas? Selles, et seal, sna mu koduue all oleval rohumaal pole kunagi mingeid pesti- ega herbitsiide vi vngeid vetisi pruugitud, olen pris veendunud.
Toimetus palus kommentaari entomoloogidelt, vastuseks juhatati meid internetti, kust leiab omajagu teateid ja pilte roosade ja purpurpunaste tirtsude kohta (nt. guugeldades otsingufraasi pink grasshopper; eriti uhke nide: http://bugguide.net/node/view/32354). Tundub, et selline omaprane vrvusvorm vib noorjrkudes ette tulla ka tavalistel tirtsuliikidel, niteks lhitiib-rohutirtsul (Chorthippus parallelus) vi kahevrvilisel rohutirtsul (C. brunneus). Kllap on tegu mingi samalaadse pigmendi arenguhlbega nagu albinism: tumedamad pigmendid ei kujune vlja ning lasevad heledamatel silma torgata. Elevust on roosad tirtsud tekitanud igatahes palju, eriti lastes. Ka roosasid lutikaid ji veebiavaruses silma, tsi, mrksa vhem. Mati Martini snutsi tuleb roosat vrvust pris sageli ette teistelgi vaegmoondega putukatel, niteks tsikaadilistel.
Tirtsude ja lutikate rohekas vi pruun vrvus on evolutsioonis vlja kujunenud eelkige kaitseks ngemise abil saaki otsivate rvloomade, niteks lindude eest. Kllap vib siit testi otsida vastust, miks roosat vrvusvormi kohtab harva ning ksnes noorukeste tirtsude seas: lapsed pole paraku ainsad, kellele nende pdmine rmu pakub. Kas ja mil moel keskkond roosasid putukaid esile kutsub, selle kohta ei nnestunud teavet leida.



VILLU ANVELT
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012